Õppepäev, vale-valtsi tehnika

Vasta
Sõnum
Autor
Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

Õppepäev, vale-valtsi tehnika

#1 Postitus Postitas Autorestauraator »

Ukse katteplekkide, samuti mootorikatte ja pakiruumi luugi katteplekkide pealepanekul võib kasutada mitmesuguseid tehnikaid. Kõige loogilisem oleks seda teha nii, nagu tehakse tehases. Kattepleki serv on õige koha pealt 90 kraadise nurga alla ära keeratud, raam ja katteplekk pannakse kokku ja siis valtsitakse kattepleki serv kinni. Olen seda tehnikat ise ka kasutanud. Lihtsamini tuleb see välja siis, kui on vaja vahetada näiteks ukse alumised servad. Teed uue tüki koos ärakeeratava servada valmis, passitad õigesti kohale ja asi klaar! Näiteks Porsche 356 puhul tegin nii.

Keerulisemaks läheb asi siis, kui on vaja remondi käigus maha võtta kogu katteplekk, kui kattepleki kuju ei ole just kõige lihtsam. Servad on lainelise kujuga, küljetriibu kohal on mitmeid jõnksusid jne.

Tavaliselt on vanemal masinal, millel aastaid üle seitsmekümne, kõik kattepleki servad juba asendatud. Näiteks ZIS 110 puhul on kõik pleki servad vähemalt 30 mm laiuselt asendatud. Kus on siin see õige koht, kust serv ära keerata? Ja kui juhtud selle ärakeeramisega eksima, siis on ustevahed kohe valed. Kui ukse ja kere vahe peab olema näiteks 6 mm, aga olen selle teinud valesti, siis eksimus 1 mm on juba silmaga näha.

Kuidas siis viga parandada?
Olen sellisel juhul katsunud vahet suuremaks lüüa. Üldjuhul see 1mm ka õnnestub. Aga kui eksimus on suurem? Siis läheb ukseserv "paksuks". Lööd ta jälle õhemaks, uksevahe läheb väiksemaks.... siis võtad lamellketta ja lihvid natuke plekki maha. Ise värised, et plekki päris läbi ei lõikaks. Ja kui juhtud läbi lõikama, mis siis teha? Sellisel juhul on kaks võimalust: võtad kattepleki uuesti maha ja alustad kõike otsast peale või, keevitad serva lihtsalt kinni ja lihvid serva kuju ilusti kumeraks, nagu see olema peab!

Ühel sellisel hetkel tabasin ennast mõttelt, et mida ma siin siis üldse jaman? Võiks ju kogu serva selliselt kokku keevitada! Saaks uksevahe täpselt paika ja jama oleks ka vähem! Tegingi nii ja olin ise ka tulemusest üllatunud. Väliselt oli kõik OK!

Aga vaevas sisetunne.... see asi pole ju ikka päris õige! Hakkasin kõrvutama mõlema meetodi plusse ja miinuseid.

Õige valtsi plussid: hea enesetunne, kui asi hästi õnnestus; serva saab uuesti lahti võtta.... ongi nagu kõik.
Miinused: ega uksevahed just väga tihti sellised ei tule, nagu tahaks; vea parandamine on väga keeruline.

Vale-valtsi plussid: kõige suurem eelis on see, et saan kõik vahed teha nii täpseks, kui tahan; parandamine on alati võimalik; valtsi serv tuleb alati ühelaiune; väljanägemine on alati hea ja tavaliselt parem, kui õige valtsiga.
Miinused: pole nagu õige asi (enesetunne); seda ei saa uuesti lahti võtta. Aga siin tekib mul alati küsimus, millal seda on vaja lahti võtta? Kas siis, kui serv on juba läbi roostetanud? Siis tuleb ju niikuinii uus serv keevitada ja selle vana serva võib lihtsalt maha lihvida! Täpselt nii võtan lahti ka õieti tehtud valtsi, niikuinii läheb serv vahetusse!

Vale-valtsi tehnikat olen kasutanud alates BMW 321 tegemisest.
BMW 321 uksevalts:

Pilt

Lincolni mootorikatte servavalts:

Pilt

Niisiis, oligi selle õppepäeva üheks teemaks vale-valtsi tehnika tutvustamine.
Kõigepealt panen uksed hingedele, lukud külge ja katteplekid peale, esialgu kruvidega. Oluline on jälgida, et küljetriibud oleks paigas, jõnkse sees ei oleks! Pärast seda enam muuta ei saa.

Pilt

Pilt

Pilt

Lõikan lõikekettaga ukse ja kere vahe õigesse mõõtu, lihvin lamellkettaga serva siledaks. ZIS-i puhul on kere ja ukse vahe 6 mm. Keskel on uste vahe suurem, 10 mm. Kuna värv tuleb ka peale, siis teen vahed 1mm võrra suuremad.
Uste mõõtu lõikamiseks olen teinud lihtsa abinõu, millega tõmban katteplekile joone peale. Joon jääb kerest täpselt ühekaugusele. Joone järgi lõikangi uksed mõõtu.
Kui see tehtud, lõikan välja vale-valtsi serva. See tuleb teha nii lai, kui originaalil. ZIS-i puhul kõikus serva laius 10 ... 25 mm-ni. Mina otsustasin, et teen kõik servad ühelaiused, 10mm.

Pilt

Nüüd kinnitan selle valtsi serva oma kohale:

Pilt

Kõik kolm pleki serva, ukse raam, katteplekk ja vale-valts jäävad välisservast ühekaugusele. Keevitan serva üsna suure vooluga kinni. Suur vool on vajalik selleks, et keevitussügavus tuleks piisav ja serva lihvimisel plekid lahti ei tuleks.

Pilt

Jaak valtsi serva keevitamas:

Pilt

Keevitada tuleb, nagu ikka, nii et plekki mitte liialt kuumutada. Ikka lühikeste lõikudena ja õhuga jahutades. Liialt kuumutatud plekk tõmbab rohkem kokku ja siis on serva pinnimisega tööd rohkem!

Pilt

Kui kogu serv keevitatud, lihvin lamellkettaga keevitused maha ja teen valtsi serva ümmarguseks, umbes nii, nagu jääks keeratud serva puhul:

Pilt

Mõned pildid ZIS-i ukseserva keerulisematest kohtadest:

Pilt

Pilt

Kui selle serva tegemise tulemusele midagi ette heita, siis poisid arvasid, et tuleb liiga ühtlane, üle restaureeritud!
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#2 Postitus Postitas Autorestauraator »

"Ise küsin, ise vastan!"

Tegelikult lootsin ma seda teemat foorumisse pannes ka mingit vastukaja saada. Ega see ju õige ukse "tegemise" tehnika ei ole. Aga tal on omad head ja omad vead!

Üks mees siiski ütles, mis ta sellest tehnikast arvab. Kirja ei julgend panna, aga ütles suuliselt: "Jama teete, poisid!"
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

janek555
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 32
Liitunud: 05 August T, 2008 00:00
Asukoht: võhma
Kontakt:

#3 Postitus Postitas janek555 »

Mina kavatsen küll seda tehnikat katsetada,ei oska midagi halba näha. See kumeruste koht küll jääb häirima,et pole volte aga neid käeotsas nii ehk naa ei tee. Mis on selle "Jama tegemise" põhjendus?

urmet48
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 10
Liitunud: 23 Märts T, 2010 00:00

#4 Postitus Postitas urmet48 »

Mis ma oskan öelda...

Pole ise sellist tehnikat veel katsetanud. Tundus küll hulka lihtsam piltidelt vaadates. Õnneks siiani suht vähe pidanud ukse kumervaltse tegema. Sirgeid jooni on vast igaüks võimeline tagasi valtsima.

janek555
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 32
Liitunud: 05 August T, 2008 00:00
Asukoht: võhma
Kontakt:

#5 Postitus Postitas janek555 »

Varsti vaja teha paar kumerat detaili ja seal plaaniks kasutada valevaltsi. Küsimus selline, kas on ilmnenud ka mingeid puudusi, või on mõni skeptik toonud välja reaalseid põhjuseid selle tehnika mitte kasutamiseks?
Endale tekitab küsimusi detaili mängimine näiteks päikesega, valtsitult ei ole ju raam ja plekk nii kinni kui valevaltsi puhul. Ehk kas ei teki pingeid ja koos sellega näiteks detaili kuju muutusi?

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#6 Postitus Postitas Autorestauraator »

Ka tavalise valtsi puhul on plekid siiski üsna kindlalt kinni. Ilmselt on erinevatel markidel see erinev, aga vahel on plekid punktkeevitusega kokku pandud, vahel seestpoolt punktidena keevitatud. Sellise kinnikeevitamise eesmärk ongi plekid kindlalt fikseerida, et ei tekiks plekkide omavahelist liikumist. Kui plekid on koos nii, et liiguvad, jääb uks "vedel", ust saab väänata ja plekid hakkavad roostetama liikuva koha pealt.

Ma ei usu, et temperatuuripaisumine midagi teeks, vähemalt pole märganud.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

janek555
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 32
Liitunud: 05 August T, 2008 00:00
Asukoht: võhma
Kontakt:

#7 Postitus Postitas janek555 »

Et siis ütlus "Jama teete poisid" on pigem emotsionaalne ja mingeid reaalseid puudusi pole välja toodud?

TALUPOEG
VVK sõber
Postitusi: 181
Liitunud: 24 Aprill L, 2010 00:00

#8 Postitus Postitas TALUPOEG »

Vaatan siin seda v.valtsi tegemisi ja mõtlen selle peale,et kui nüüd tuleb mingi väike plaaniväline kõks või muu äpardus ,kuidas välimist ukseplekki uuesti eemaldada.Lahti kangutada,nagu originaali puhul,vist päris ei saa. Kas kumer serv tuleb selle puhul maha käiata? Võibolla on minu kartused asjatud.See,kes pole seda ise kokku keevitanud ja kes ka asjast ei tea,see vennike võib ikka hädas küll olla.Sest väljast paistab asi ju korralik ja kobe. Vana mäda ukse puhul,mille alt serv nigunii ära ussitanud on,ei olegi mingit eriti head lahendust,kui v.valts.

Vasta

Mine “Projektide arutelu”