Universaali kere tugevdamine/üle keevitamine
Universaali kere tugevdamine/üle keevitamine
Tere,
otsustasin murega siia foorumisse pöörduda, kuna küsimus ei ole mitte margipõhine vaid pigem plekimeistrite pärusmaalt.
Meil Martiniga on hetkel algusjärgus taaskord üks projekt üldiselt sujub selle tegemine rutiinselt (puhasta ja kraabi). Kuid on ka küsimusi mis võtavad peale autokere ka kukalt kratsima.
Nimelt on see kres üldiselt hästi säilinud, roostet on vähe ja ulatuslikke keevitustöid tegema ei pea. Suureks probleemiks on aga kere tagumise osa vajum. Auto on saanud omal ajal rasket käru vedada ning vahetatud on küljekarbid gaasikeevituse abil. Arvatavasti viimaste koosmõjul on auto tagumine osa allapoole vajaunud. Pesime auto ära ja kutsusime keretöödega tegelenud proffesionaali autot vaatama. Tema hinnangul oli raske koorem põhjustanud suure koormuse amortidele ning amordikinnitustele. Seal ümber võib leida ka mitmeid pragusid.
Gaasikeevitusega keevitamisel (karpide vahetus) on aga kere saanud niipalju kuuma, et koopaotsad on kergelt sissepoole tõmmanud ning tagumiste ukseavade ülemised otsad laiali kiskunud.
Peale seda hinnangut tõstis Martin auto pukkidele ja koputas vasara ning puuklotsiga kere tagauste piirkonnad üle. Nädal aega seismist, ning tundub nagu auto oleks sirgeks vajunud. Ise ka ei usuks aga eile enam tagumiste akende joon enam nii drastiliselt ei lange. Meile soovitati ka kere "üle keevitada". Selleks hankisin 6mm punktipuuri, millega kavatsen olemasolevate punktkeevituse punktide vahele uued augud puurida ja niiviisi kaks plekki üle keevitada. Servast keevitades jääb nõrgema ja koleda viimistlusega.
Eile harjutasin erinevate proovitükkide peal keevitust ning sättisin voolutugevust ja traadi etteande kiirust.
Kui siis aga markeriga kere juurde astusin, et panna maha märgid, kuhu lisakeevitused teha jäin omadega jänni - kuhu neid siis teha?
Panen siia ka pildid olukorrast.
Ehk oskab keegi anda soovitusi, kas ja kuhu teha need "ülekeevitused"
See siin on külg, kus oli suurem vajumine
Tagaosa alla vajudes venis uksevahe ülevalt laiaks ning alt peaaegu kokku
Ülevalt lai vahe
alt aga peaaegu koos
Gaasikeevituse jälg on näha, punane aine on vist tinamenning ..... või midagi sellist.
Eilse seisuga tundub kerejoon katuse ja akende ülemise serva järgi normaalne olevat.
Vaid katuserenn tuleb sirgeks koputada.
Kereviigid oleks nagu paigas
Ka teisel küljel oli esialgu väike "alla keeramine" viimase akna juures, nüüd enam mitte.
Üldkaader parempoolsest küljest.
Peale värvieemaldust said haljad plekid kaetud "antirust" ainega, vist sama asi mis "buvanool'gi"
Ka siinküljel on uksevahe ülevalt laiem
ja alt kitsam
kuid seda mitte nii palju kui vasakul küljel
Pilt salongist. Siin on tagasilla pealne plekk. Siin asub tagumine pingirida, süvendid on jalgade ruumiks. Kuna käru väänab sõidu ajal kere edasi tagasi ja suure koormuse saavad amordid, siis nende kinnituste kaudu saab ka kere korralikult vatti, kus kere enam vastu pole pidanud, sinna on tekkinud ...
praod...
ja praod...
ning veel pragusid...
...
... .
Siin on näha markeriga tehtud täpid, kohad kus plaanin pealmise pleki läbi puurida ja siis alumise plekiga kokkukeevitada. Hiljem keevitus tasaseks lihvida.
Ka otsad tuleks tugevamaks teha. Edasi sai aga talupojamõistus otsa. Kus kohast veel keevitada? Mis kohti tugevdada, et kui kere jälle ratastele lasta siis kõik jälle paigast ei läheks?
otsustasin murega siia foorumisse pöörduda, kuna küsimus ei ole mitte margipõhine vaid pigem plekimeistrite pärusmaalt.
Meil Martiniga on hetkel algusjärgus taaskord üks projekt üldiselt sujub selle tegemine rutiinselt (puhasta ja kraabi). Kuid on ka küsimusi mis võtavad peale autokere ka kukalt kratsima.
Nimelt on see kres üldiselt hästi säilinud, roostet on vähe ja ulatuslikke keevitustöid tegema ei pea. Suureks probleemiks on aga kere tagumise osa vajum. Auto on saanud omal ajal rasket käru vedada ning vahetatud on küljekarbid gaasikeevituse abil. Arvatavasti viimaste koosmõjul on auto tagumine osa allapoole vajaunud. Pesime auto ära ja kutsusime keretöödega tegelenud proffesionaali autot vaatama. Tema hinnangul oli raske koorem põhjustanud suure koormuse amortidele ning amordikinnitustele. Seal ümber võib leida ka mitmeid pragusid.
Gaasikeevitusega keevitamisel (karpide vahetus) on aga kere saanud niipalju kuuma, et koopaotsad on kergelt sissepoole tõmmanud ning tagumiste ukseavade ülemised otsad laiali kiskunud.
Peale seda hinnangut tõstis Martin auto pukkidele ja koputas vasara ning puuklotsiga kere tagauste piirkonnad üle. Nädal aega seismist, ning tundub nagu auto oleks sirgeks vajunud. Ise ka ei usuks aga eile enam tagumiste akende joon enam nii drastiliselt ei lange. Meile soovitati ka kere "üle keevitada". Selleks hankisin 6mm punktipuuri, millega kavatsen olemasolevate punktkeevituse punktide vahele uued augud puurida ja niiviisi kaks plekki üle keevitada. Servast keevitades jääb nõrgema ja koleda viimistlusega.
Eile harjutasin erinevate proovitükkide peal keevitust ning sättisin voolutugevust ja traadi etteande kiirust.
Kui siis aga markeriga kere juurde astusin, et panna maha märgid, kuhu lisakeevitused teha jäin omadega jänni - kuhu neid siis teha?
Panen siia ka pildid olukorrast.
Ehk oskab keegi anda soovitusi, kas ja kuhu teha need "ülekeevitused"
See siin on külg, kus oli suurem vajumine
Tagaosa alla vajudes venis uksevahe ülevalt laiaks ning alt peaaegu kokku
Ülevalt lai vahe
alt aga peaaegu koos
Gaasikeevituse jälg on näha, punane aine on vist tinamenning ..... või midagi sellist.
Eilse seisuga tundub kerejoon katuse ja akende ülemise serva järgi normaalne olevat.
Vaid katuserenn tuleb sirgeks koputada.
Kereviigid oleks nagu paigas
Ka teisel küljel oli esialgu väike "alla keeramine" viimase akna juures, nüüd enam mitte.
Üldkaader parempoolsest küljest.
Peale värvieemaldust said haljad plekid kaetud "antirust" ainega, vist sama asi mis "buvanool'gi"
Ka siinküljel on uksevahe ülevalt laiem
ja alt kitsam
kuid seda mitte nii palju kui vasakul küljel
Pilt salongist. Siin on tagasilla pealne plekk. Siin asub tagumine pingirida, süvendid on jalgade ruumiks. Kuna käru väänab sõidu ajal kere edasi tagasi ja suure koormuse saavad amordid, siis nende kinnituste kaudu saab ka kere korralikult vatti, kus kere enam vastu pole pidanud, sinna on tekkinud ...
praod...
ja praod...
ning veel pragusid...
...
... .
Siin on näha markeriga tehtud täpid, kohad kus plaanin pealmise pleki läbi puurida ja siis alumise plekiga kokkukeevitada. Hiljem keevitus tasaseks lihvida.
Ka otsad tuleks tugevamaks teha. Edasi sai aga talupojamõistus otsa. Kus kohast veel keevitada? Mis kohti tugevdada, et kui kere jälle ratastele lasta siis kõik jälle paigast ei läheks?
Tere,
Ehk oleks õigem tagasild maha võtta ja siis saaks paremine üle vaadata kõik tagasilla kinnitused, samuti amortide kinnitused ja kere tugevdusdetailid.
Siis on ju neid kinnitusi ja tugevdusi ka hea remontida. Praeguses seisus on võimalik ju näha asju pealtpoolt, altpoolt on aga pilt tõenäoliselt midagist muud.
Ehk oleks õigem tagasild maha võtta ja siis saaks paremine üle vaadata kõik tagasilla kinnitused, samuti amortide kinnitused ja kere tugevdusdetailid.
Siis on ju neid kinnitusi ja tugevdusi ka hea remontida. Praeguses seisus on võimalik ju näha asju pealtpoolt, altpoolt on aga pilt tõenäoliselt midagist muud.
Eriline spets ma pole,aga omal selline seis oleks laseks veel vajuda,seda siis sõnikaua kui praod nn kokku lähevad ja ukse vahed veel paremaks.
Kui vaja võtaks appi ka kodukasutuseks mõeldud kerevenitus komplekti.
Äkki oleks vajumisest veel rohkem abi kui taga pakud panna poolraamide alla ja esiots maha lasta?
Parandage kui eksin või valelt poolt asjale lähenen.
Kui vaja võtaks appi ka kodukasutuseks mõeldud kerevenitus komplekti.
Äkki oleks vajumisest veel rohkem abi kui taga pakud panna poolraamide alla ja esiots maha lasta?
Parandage kui eksin või valelt poolt asjale lähenen.
Kui mina täna töölt koju jõudsin, olid poisid garaazis kere kallal juba pikemat aega ametis. Tagumiste talade alla oli pandud pruss ning selle keskele tungraud, keskelt oli kere toetatud vastu laepaneele ja timmiti "kasvuhoone" vastavaks ustele. Vahepeal oli täitsa lootustandev.
Sain ka esialgse lahingülesande kätte. Alopex'i poolt mainitud põhjaalune tulebki üle vaadata. poolraamide ja kere ühendused. Tagasild on tõesti vastikult ees.
Sain ka esialgse lahingülesande kätte. Alopex'i poolt mainitud põhjaalune tulebki üle vaadata. poolraamide ja kere ühendused. Tagasild on tõesti vastikult ees.
-
- VVK liige
- Postitusi: 127
- Liitunud: 03 Aprill N, 2008 00:00
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Mul on teemaalgatajale hoopis selline küsimus, et kui raskesti või kergesti see pealekantud värv maha tuli ? Ma pakun, et puhastamisel kasutati vist mõnda "värvisurma" ?
Pilte vaadates tundub, et sellel autol oli vist ainult üks-kaks kihti värvi peal.
Küsin sellepärast et mulle töösse saabunud mõnede autode puhul see vana värvi eemaldus paraku nii lihtne pole. Hulk aega annab rookida, enne kui see 6-7 kihti värvi (ja vahel ka 5-8 mm pahtlit) plekini puhtaks saan.
Pilte vaadates tundub, et sellel autol oli vist ainult üks-kaks kihti värvi peal.
Küsin sellepärast et mulle töösse saabunud mõnede autode puhul see vana värvi eemaldus paraku nii lihtne pole. Hulk aega annab rookida, enne kui see 6-7 kihti värvi (ja vahel ka 5-8 mm pahtlit) plekini puhtaks saan.
-
- VVK liige
- Postitusi: 3026
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Lugesin huviga Robi juttu.
Kõigepealt vabandused, et pole ikka veel sinu juurde jõudnud! Ja millal jõuan, ei julge lubada.
Aga mõned mõtted:
1. Arvan, et üks vea põhjusi on ikkagi remonditud küljekarbid. Tean omast kogemusest GAZ 24-dega, et kui neid küljes remontisin, tõmbasid need kõvasti lühemaks ja tagumine ots vedas alla, nagu sinu piltidel.
Edaspidi loobusin kere küljes remondist. Ivo Ree õpetas, kuidas küljekarp eraldi valmis teha ja siis külge panna. Tulemus oli hoopis teisest klassist. See küljekarp on küllalt kobakas, kolmekihiline.
Kuna pildi järgi paistab, et karbi profiil on ka vist vale, mõelge, ehk teeks kogu karbi uue. Kui karp on maas, siis kere läheb õigesse asendisse väga kergelt.
2. Kui variant 1. ei sobi, laseksin lahti karbi tagumise otsa. See teeks asja kergemaks. Kere ei veniks valest kohast.
3. Lisapunktide keevitamise suhtes ei ole kindel, et see midagi juurde annab.
4. Kõik praod tuleb muidugi kinni keevitada, aga arvesta, et see tekitab lisakokkutõmbepinget. Seda oleks hea teha nii, et küljekarp on lahti.
Kõigepealt vabandused, et pole ikka veel sinu juurde jõudnud! Ja millal jõuan, ei julge lubada.
Aga mõned mõtted:
1. Arvan, et üks vea põhjusi on ikkagi remonditud küljekarbid. Tean omast kogemusest GAZ 24-dega, et kui neid küljes remontisin, tõmbasid need kõvasti lühemaks ja tagumine ots vedas alla, nagu sinu piltidel.
Edaspidi loobusin kere küljes remondist. Ivo Ree õpetas, kuidas küljekarp eraldi valmis teha ja siis külge panna. Tulemus oli hoopis teisest klassist. See küljekarp on küllalt kobakas, kolmekihiline.
Kuna pildi järgi paistab, et karbi profiil on ka vist vale, mõelge, ehk teeks kogu karbi uue. Kui karp on maas, siis kere läheb õigesse asendisse väga kergelt.
2. Kui variant 1. ei sobi, laseksin lahti karbi tagumise otsa. See teeks asja kergemaks. Kere ei veniks valest kohast.
3. Lisapunktide keevitamise suhtes ei ole kindel, et see midagi juurde annab.
4. Kõik praod tuleb muidugi kinni keevitada, aga arvesta, et see tekitab lisakokkutõmbepinget. Seda oleks hea teha nii, et küljekarp on lahti.
Tore on lugeda vastukaja. Kõigepealt siis värvist.
Kuna tegemist on tehasest tulnud taksoga, siis taksodele olevatki vähem värvikihte pandud.
Kere suhtes on viimased plaanid:
Tagumine osa on alla vajunud, tungrauaga tõstes saab kere sobivasse asendisse, lastes aga pinge maha vajub kõik jälle laiali. Tagumised poolraamid oleks nagu alla ära vajunud. Nüüd on mõte, et lõikaks tagumiste poolraamide ülemisse ossa sälgu, tõstame tungiga kere üles ja keevitame vahe kinni. Niiöelda võttes sabalt võimaluse alla vajuda.
Kuna tõstes ilmnes, et altpoolt saab ukseava korda, siis ei oskakski nagu karbivahetusega midagi paremaks teha. Seega võib öelda, et küllap see karbivahetus selle kere ära rikkus, kuid midagi paremaks teha uuesti karpide vahetamisega ka ei oskaks.
Kuna tegemist on tehasest tulnud taksoga, siis taksodele olevatki vähem värvikihte pandud.
Kere suhtes on viimased plaanid:
Tagumine osa on alla vajunud, tungrauaga tõstes saab kere sobivasse asendisse, lastes aga pinge maha vajub kõik jälle laiali. Tagumised poolraamid oleks nagu alla ära vajunud. Nüüd on mõte, et lõikaks tagumiste poolraamide ülemisse ossa sälgu, tõstame tungiga kere üles ja keevitame vahe kinni. Niiöelda võttes sabalt võimaluse alla vajuda.
Kuna tõstes ilmnes, et altpoolt saab ukseava korda, siis ei oskakski nagu karbivahetusega midagi paremaks teha. Seega võib öelda, et küllap see karbivahetus selle kere ära rikkus, kuid midagi paremaks teha uuesti karpide vahetamisega ka ei oskaks.
Kui kere läheb tõstes paika, siis peab ta ju kuskilt liikuma , katsuge need kohad tuvastada ja kinni keevitada. Poolraami kuju muutmine paneb kogu raskuse ühele punktile ja see ei ole küll hea.robi kirjutas:
Nüüd on mõte, et lõikaks tagumiste poolraamide ülemisse ossa sälgu, tõstame tungiga kere üles ja keevitame vahe kinni.