Tere! Manic, aitäh!
Kuna ajakirja maht on piiratud ja niigi tuldi väga tublisti vastu, siis ei saanud kõiki aspekte, mida oleks tahtnud kasvõi n-ö tehnilistes küsimustes nagu nimede, daatumitega jms seotu, lahata. Väga rõõmustav on lugeda, et säärane kena diskussioon on puhkenud. Ma olen juba kaua mõelnud, et miks nendest vanadest, olulistest asjadest - nagu esimese auto küsimuski - nii vähe räägitud on.
Manicu märkus nimede kohandumise kohta on väga õige, kuid mulle tundub siiski, et Johannsoni nime puhul ei saa sarnast analoogiat kasutada. Väga võimalik, et see nimi on rootsi juurtega, kuid nii või teisiti, igasuguseid "Johansoni" erikujusid oli Eestis kasutusel rohkesti - vähemalt oma 10 varianti. Üldse oli see ääretult levinud nimi, mis teeb Johannsoni uurimise üsna raskeks - loendasin, et 1930-ndatel aastatel oli ainuüksi Tallinnas sadu erinevaid Johansone ja vaid vähesed olid omavahel suguluses. Kuid üldiselt oli see nimi, mida mugandati vaid kõnekeeles või vahetati siis ametlikult 1930-ndatel hoopis teise nime vastu. Ka meie Johannsoni nimetati enamasti 3 erineva nimekujuga, saksa ajal levis pigem vorm "Johansohn". Õige on, et ajalehed kasutasid peaaegu alati seda kõige lihtsamat varianti, kuid tollased ajalehed kipuvad tähtsamateski detailides ebatäpsed olema. Samas erinevad dokumendid näitavad, et Johannson kasutas ka ise kõiki neid variante üsna juhuslikul printsiibil, kuid enamasti ka kõige lihtsamas vormis. Ametlikku laadi dokumentides esineb aga kõikidest dokumentidest kõige sagedamini Johannsoni vorm, seda sünni- ja surmadokumentide kõrval läbi aja. Kuna Johannsonist rääkivate sünni- ja surmadokumendide kõrval sellist dokumenti pole, mis selgelt ütleb, et Johannsonist sai Johanson, siis minu arust tuleks ikkagi Johannsoni vormi kui kõige täpsemat kasutada.
Julius Johanson
Lisaksin auto kohta veel Manicule täienduseks, et probleem on minu arvates selles, et tehnikaajalooga ei ole lihtsalt piisavalt tegeletud. Vende oli üldiselt äärmiselt täpne isik ja tema töö on hindmatu väärtusega, kuid teatud küsimustes tuli talgi tugineda uuritava aja kohati detailides ääretusse ebatäpsusesse kalduvatele allikatele nagu ajalehed.
Panhard-Levassoriks nimetasid selle auto kõik tollased väljaanded. Säilinud on sellest vaid üks pilt. Pildil ei tundu tõepoolest olevat Panhard-Levassor, kuigi pilti on läbi aja just selle nimega seotud. Samas saa ka 100 %-liselt väita, et see auto oli Clement-Panhard.
On pisut veider, et ka otseselt automeeste suust pärinevad infokillud on nähtavasti masinat ikka ja jälle Panhard-Levassoriks nimetanud. Üsna raske uskuda, et nad ei teadnud, mis autoga sõidavad.
Muidugi võisid keeruliselt kõlavad nimed omavahel lihtsalt sassi minna ja hiljem unustati ära või üldse ei oldud teadlikud 2 variandist.
Võimalik on, et pilti ja autot on seotud vale nimega ning algallika viga on hakanud teised allikad kordama. See eeldab, et meie teadmistes tollaste autode kohta on üks oluline lünk.
Panhard-Levassoriks nimetasid selle auto kõik tollased väljaanded. Säilinud on sellest vaid üks pilt. Pildil ei tundu tõepoolest olevat Panhard-Levassor, kuigi pilti on läbi aja just selle nimega seotud. Samas saa ka 100 %-liselt väita, et see auto oli Clement-Panhard.
On pisut veider, et ka otseselt automeeste suust pärinevad infokillud on nähtavasti masinat ikka ja jälle Panhard-Levassoriks nimetanud. Üsna raske uskuda, et nad ei teadnud, mis autoga sõidavad.
Muidugi võisid keeruliselt kõlavad nimed omavahel lihtsalt sassi minna ja hiljem unustati ära või üldse ei oldud teadlikud 2 variandist.
Võimalik on, et pilti ja autot on seotud vale nimega ning algallika viga on hakanud teised allikad kordama. See eeldab, et meie teadmistes tollaste autode kohta on üks oluline lünk.
See, et Clement-Panhard hoopis Panhard-Levassoriks muutus, võis kõige loogilisemalt juhtuda juba enne selle auto toomist Eestisse. Polnud ju tolle aja autodel tänapäeva mõistes tehnilist passi, millegipärast polnud veel ka ARK-i, kus kõik auto kohta käivad andmed ilusasti arvutites kirjas...
Ja kui tol ajal autot käest kätte müüdi, oli kindlasti kõige olulisem auto käsitsemise kohta käiv info ning selle proovimine praktikas, mitte auto täpne nimetus. Aga jutu sees võidi ju mainida Panhardi, mis on tunduvalt lühem ja suupärasem kui Clement-Panhard või lihtsalt Clement. Me räägime ju ka Studest, mitte Studebakerist, Mersust, mitte Mercedes-Benzist ja Volksust, mitte niivõrd Volkswagenist.
Ja kui kunagi hiljem oli kellegil vaja auto täpset marki kirja panna, siis lähtuti teadmisest, et enne aastat 1902 toodeti Panhard-Levassorit, mitte lihtsalt Panhardi. Just siis võidigi viga teha...
Ajakiri Auto aastast 1928 (nr 3, lk 63) kirjeldab igatahes esimest Eestimaa autot üpris põhjalikult ning ei kahtle hetkekski selle margis. Nii polnud ka Valdeko Vendel põhjust midagi muud oma (auto)raamatusse kirjutada.
Ja kui tol ajal autot käest kätte müüdi, oli kindlasti kõige olulisem auto käsitsemise kohta käiv info ning selle proovimine praktikas, mitte auto täpne nimetus. Aga jutu sees võidi ju mainida Panhardi, mis on tunduvalt lühem ja suupärasem kui Clement-Panhard või lihtsalt Clement. Me räägime ju ka Studest, mitte Studebakerist, Mersust, mitte Mercedes-Benzist ja Volksust, mitte niivõrd Volkswagenist.
Ja kui kunagi hiljem oli kellegil vaja auto täpset marki kirja panna, siis lähtuti teadmisest, et enne aastat 1902 toodeti Panhard-Levassorit, mitte lihtsalt Panhardi. Just siis võidigi viga teha...
Ajakiri Auto aastast 1928 (nr 3, lk 63) kirjeldab igatahes esimest Eestimaa autot üpris põhjalikult ning ei kahtle hetkekski selle margis. Nii polnud ka Valdeko Vendel põhjust midagi muud oma (auto)raamatusse kirjutada.
-
Autorestauraator
- VVK liige
- Postitusi: 3026
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Viimati muutis Autorestauraator, 03 Aprill L, 2010 08:27, muudetud 1 kord kokku.
http://www.youtube.com/watch?v=wb8iY73QdN4
Videol olev auto on Clement Panhard, kuid selle nime all pole ta Eestis kunagi sõitnud.
1873.a. rajasid Rene Panhard ja Emile Levassor firma Panhard-Levassor. Alguses otsustati toota Daimleri mootoreid. Müües neist kaks Armand Peugeot´ile, kes ehitas 2 autot, tekkis meestel idee ehitada ise ka autosid. 1890.a. alustati autode tootmist. 1890-ndate lõpu poole leiti,et on vaja raskete, suurte ja kolme rattaliste mootorrataste vahele kerget autotüüpi. 1898.a. konstrueerisid ja ehitasid nad kerge auto Voiture Legende Typ VSP. Neil endil ei olnud võimalik Pariisi lähedal olevas väikeseks jäänud tehases toota ja see anti üle Adolphe Clement´ile. Auto sai nimeks Clement-Panhard. Miks väidan, et Tallinna esimene auto (mitte Eesti esimene auto, milleks oli 1896.a. arvatavasti Benz-Velo) kannab nime Panhard-Levassor? 1982.a. või pli see 1984.a. leiti Vaidast nimetatud auto riismed. Leitud auto riismete rataste pronksist mutritel on ringikujuliselt kirjad PANHARD-LEVASSOR ja keskel Paris. Puuosadel oli kirjutatud nr.2. Legendi järgi olevat seda mudelit prantslased käinud otsimas 1930ndate keskel, kuid ei leidnud. See on arvatavasti tehase teine seda tüüpi auto. Säilinud autoosi on eksponeeritud rahvale kaks korda: 1985.a. Kalevi Spordihallis ja 1997.a. Tallinna Linnhalli jäähallis näitusel Vana ja Uus.
Videol olev auto on Clement Panhard, kuid selle nime all pole ta Eestis kunagi sõitnud.
1873.a. rajasid Rene Panhard ja Emile Levassor firma Panhard-Levassor. Alguses otsustati toota Daimleri mootoreid. Müües neist kaks Armand Peugeot´ile, kes ehitas 2 autot, tekkis meestel idee ehitada ise ka autosid. 1890.a. alustati autode tootmist. 1890-ndate lõpu poole leiti,et on vaja raskete, suurte ja kolme rattaliste mootorrataste vahele kerget autotüüpi. 1898.a. konstrueerisid ja ehitasid nad kerge auto Voiture Legende Typ VSP. Neil endil ei olnud võimalik Pariisi lähedal olevas väikeseks jäänud tehases toota ja see anti üle Adolphe Clement´ile. Auto sai nimeks Clement-Panhard. Miks väidan, et Tallinna esimene auto (mitte Eesti esimene auto, milleks oli 1896.a. arvatavasti Benz-Velo) kannab nime Panhard-Levassor? 1982.a. või pli see 1984.a. leiti Vaidast nimetatud auto riismed. Leitud auto riismete rataste pronksist mutritel on ringikujuliselt kirjad PANHARD-LEVASSOR ja keskel Paris. Puuosadel oli kirjutatud nr.2. Legendi järgi olevat seda mudelit prantslased käinud otsimas 1930ndate keskel, kuid ei leidnud. See on arvatavasti tehase teine seda tüüpi auto. Säilinud autoosi on eksponeeritud rahvale kaks korda: 1985.a. Kalevi Spordihallis ja 1997.a. Tallinna Linnhalli jäähallis näitusel Vana ja Uus.
-
Autorestauraator
- VVK liige
- Postitusi: 3026
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Vabandust, minu sõnavääratus, loomulikult ei tohi neid kahte asja segamini ajada.Vanakaru kirjutas: Miks väidan, et Tallinna esimene auto (mitte Eesti esimene auto, milleks oli 1896.a. arvatavasti Benz-Velo).
Aga kas Panhard-Levassori ja Clement-Panhardi omavahelistest tihedatest seostest ei anna aimu mitte see link: http://en.wikipedia.org/wiki/Arthur_Constantin_Krebs
Kui Manicu poolt eelnevalt viidatud veebiküljel on juttu vaid Clement-Panhardist ja mitte midagi Panhard-Levassorist, siis Vikipeedias ära toodud Artur Krebsi eluloost ma saan aru, et Clement-Panharde tootiski litsentsi alusel Panhard-Levassor. See seletaks ka, miks Vaidas leitud auto mutritel olid kirjad Panhard-Levassor. Ja ei välistaks, et tegemist oli siiski Clement-Panhardiga.
Tüüpilised eelmise sajandivahetuse eelsed Panhard-Levassorid nägid ju tõesti pisut teistmoodi välja (niipalju, kui tolle aja fotosid näinud olen).