Punktkeevitus

Kõik, mis muude teemade alla ei sobi
Vasta
Sõnum
Autor
Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

Punktkeevitus

#1 Postitus Postitas Autorestauraator »

Punktkeevitus on iseehitatud töövahend, millest võiks ka natuke rääkida.

Punktkeevitusest hakkasin unistama juba umbes kolmkümmend aastat tagasi. Töö juurde osteti meil Kemppi keevitus ja sellel olid punktkeevituse tangid ka kaasas. Saigi siis imetletud ja mõeldud, kuidas endale ka sellised saaks? Tegelikult oli vajadus nende järele tingitud sellest, et ma ei osanud hästi keevitada. Siis tundus, et punktkeevitus lahendaks paljud probleemid. Aga oli sügav nõuka-aeg ja ei saanud ma sellist aparaati kuskilt.
Oli aasta umbes 1987, kui sattusin tollasesse Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosi töökotta. Seal töötas tollal plekksepana Ivo Ree ja temal nägin isetehtud punktkeevituse aparaati. See koosnes õige väikesest trafost, gabariidid umbes 200 x 200 x 200 mm. Voolujuhtmed umbes meetripikkused, et voolukadu liiga suureks ei läheks ja isetehtud tangid. Need nägid küll välja rohkem nagu suured naelatangig, aga tööd tegi küll. Lülitus toimus vist magnetkontaktoriga, lülitusnupp oli eraldi käes. Sai siis Ivot mangutud, et kust said, kes tegi? Aga õiget infot ma vist tookord ei saanudki. Mäletan, et juttu oli trafost. Sellel oli voolumähisel eraldi väljavõtetega vist kolm keerdu: üks, kaks ja kolm keerdu. Vastavalt lülitusele sai voolutugevust muuta. Keevitas see 1 mm, 2 mm ja ka ühepoolse kontaktiga millimeetrist plekki. Ma ei ole elektriasjanduses just väga tugev, aga meelde on jäänud, et max vool küündis vist 10 000 amprini.

Siis tuli tükk tühja maad ja aasta umbes 1995. Sattusin Tallinna Tehnikakõrgkooli mehaanikatöökotta. See on endine Tallinna Ehituse- ja Mehaanikatehnikum. Olen seal ise õppinud, töötanud ja käin ikka vahetevahel vanade tuttavate pool. Ja ükskord näen, just selline trafo! Olin asjaga niipalju tegelenud, et tundsin trafo välimuse järgi ära. Küsin siis, et kelle oma ja milleks ja kuulen, et üks mees teeb punktkeevitust! Mehe nimi oli vist Harri. Tegin siis tutvust ja sobitasin kaupa. Ja mees lubaski teha. Aega läks küll vist paar aastat, aga trafo ma sain. Just samasugune, kolme mähisekeeruga. Trafo on tal enda tehtud. Südamik oli vist mingi värviteleka seest? Täpselt ei mäleta. Trafo olemas, see sai ka järgi proovitud, nii et töötas ja keevitas ikka ka.

Pilt

Aga minul jäi ta jälle seisma. Mitmel korral oli küll asi päevakorras, aga asi edenes nii visalt, et õppisin enne keevitamise selgeks ja otsest hädavajadust nagu ka ei olnud. Nii see projekt siis vindus.

Mingil ajal, kui hakkasin juba rohkem restaureerimisega tegelema, uksi ja kapotte osadeks võtma, tuli punktkeevitus jälle meelde. On ju uksed ja luugid tehases just punktkeevitusega kokku pandud. Mingi plaan, kuidas teha oli ka nagu olemas, aga ega täpset eeskuju ikka ei olnud. Vahepeal oli juhtunud veel selline asi, et ostsin omale auto-spotteri. See on selline tööriist, millega saab mõlke välja tõmmata. Sisuliselt on see kokkuliidetud punktkeevitus ja liugvasar. Nii et peaaegu oli poest ostetud punktkeevitus juba olemas. Aga tegelikult tahtsin ma teha mitte keevitustangidega aparaati, vaid statsionaarset pinki.

Ja siis, umbes 4 ... 5 aastat tagasi sattusin ühe vanatehnikamehe juurde. Sellel nurgas iseehitatud punktkeevituse pink. Trafo ka täpselt samasugune, isetehtud, nagu minul riiulis seisab!

Pilt

Sai siis asi jälle päevakorda võetud. Valmis sai tehtud vaskelektroodid, vaskjuhtmed, kaabliklemmid. Teha oli vaja mehaaniline pink ja lülitusskeem. Metallitöö peaks ju minule olema selle töö juures kõige lihtsam! ... Aga .... nagu juba tavaks, möödus jälle mitu aastat.
Millegipärast on minuga nii, et igasuguste projektide alustamine läheb mul libedalt, aga lõpetamine kole vaevaliselt. Oleme jõudnud aastasse 2009, sügis. Ja mingi asi ütles mulle, et Märt, sa pead selle pingi kas valmis tegema, või viska see kupatus vanarauaks!

Saigi siis paari nädala eest ette võetud kaks tööd (korraga!): liivapritsikapp, mis nüüdseks töötab ja punktkeevitus. Pingi mehaanika tegin valmis kiirelt. Värvisin ilusti ära ka, aga viivitus tekkis lülitusskeemiga. Mul oli üks lülitusskeem, kus külitus toimub türistoride paariga:

Pilt

Selle skeemi viskas mulle paberile üks mees pooleldi "jooksu pealt" ja selletõttu polnud ma päris kindel, kas asi ikka nii toimima ka hakkab? Näitasin ühele ja teisele, aga midagi kindlat keegi öelda ei osanud. Võibolla siin on elektri-ala asjatundjaid, kes oskavad midagi kosta?
Asi kippus jälle seisma jääma. Otsustasin siis nii, et teen selle lülituse teistmoodi, nii, nagu mina oskan.
Tegin siis nii, et kõigepealt surutakse kokku vaskelektroodid. Surumine käib jalaga. Siis surutakse kokku tugev vedru, pedaal liigub edasi ja lülitab mikrolülitit. Sealt antakse vool peale magnetkontaktorile, mis lülitab voolu trafo primaarmähisele.

Täna panin skeemi kokku ja tegin proovikeevituse. Tundub, et asi toimib.
Punktkeevitusega saab plekki kokku keevitada serv-servaga, lapp taga:

Pilt

Teiselt poolt jääb pind sile:

Pilt

Tangide haara pikkused tegin muudetavad, vahel on vaja suuremat plekki keskelt keevitada:

Pilt

Pilt
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Vasta

Mine “Vaba teema”