Liivapritsikapp

Kõik, mis muude teemade alla ei sobi
Sõnum
Autor
Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#21 Postitus Postitas Autorestauraator »

Kapi ehitusega on seis selline, et põhilised probleemid olen lahendanud. Kui homme juhtub rahulik päev tulema ja saan rahus tööd teha, võibolla saab õhtul proovidagi.

Üks tõsisem probleem on jäänud. Nimelt ventilaator. Käisin täna Tallinna mitmes firmas ventilaatorit otsimas, aga tagasi tulin tühjade kätega.
Minu arust tuleks kasutada tavalist tsentrifugaalventilaatorit. Teokujulise kambriga, trumlikujuline tiivik ja mootor väljaspool kambrit, et liivatolm mootorile häda ei teeks. Sellise ventilaatori hind on suurusjärgus 6000.- . Minu arust üle mõistuse kallis ja seda raha nagu välja anda ei tahaks.
Ennemalt oli kasutuskõlblikke ventilaatoreid kõik kohad täis, nüüd ei suuda sellist leida. Suuremaid mul kolikambris on, aga liiga suured. Praegu on mul juba paigaldatud 100 mm torud ja sellele sobiks mingi väiksem versioon.

Käisin õhtupoole Muhu Sassi juurest läbi, temal on pandud väljatõmbeks kanaliventilaator. Sellise saaks kätte umbes 1000 krooniga, see OK. Aga kardan, et see ikka õige ei ole, kui liivatolm mootorist üle käib. Temal on küll vist umbes aasta käinud.

Ehk on kellelgi selline tsentrifugaalventilaator kuskil vedelemas? Teeks kaupa.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

mic24
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 4
Liitunud: 09 Juuli K, 2008 00:00
Asukoht: Tabivere
Kontakt:

#22 Postitus Postitas mic24 »

Autorestauraator kirjutas:Kapi ehitusega on seis selline, et põhilised probleemid olen lahendanud. Kui homme juhtub rahulik päev tulema ja saan rahus tööd teha, võibolla saab õhtul proovidagi.

Üks tõsisem probleem on jäänud. Nimelt ventilaator. Käisin täna Tallinna mitmes firmas ventilaatorit otsimas, aga tagasi tulin tühjade kätega.
Minu arust tuleks kasutada tavalist tsentrifugaalventilaatorit. Teokujulise kambriga, trumlikujuline tiivik ja mootor väljaspool kambrit, et liivatolm mootorile häda ei teeks. Sellise ventilaatori hind on suurusjärgus 6000.- . Minu arust üle mõistuse kallis ja seda raha nagu välja anda ei tahaks.
Ennemalt oli kasutuskõlblikke ventilaatoreid kõik kohad täis, nüüd ei suuda sellist leida. Suuremaid mul kolikambris on, aga liiga suured. Praegu on mul juba paigaldatud 100 mm torud ja sellele sobiks mingi väiksem versioon.

Vana-narva maantee ääres on tööriista kauplus,seal on igasugust vene-aegset kaupa,kevadel oli ka ventilaatorit,mõistliku hinnaga.

Käisin õhtupoole Muhu Sassi juurest läbi, temal on pandud väljatõmbeks kanaliventilaator. Sellise saaks kätte umbes 1000 krooniga, see OK. Aga kardan, et see ikka õige ei ole, kui liivatolm mootorist üle käib. Temal on küll vist umbes aasta käinud.

Ehk on kellelgi selline tsentrifugaalventilaator kuskil vedelemas? Teeks kaupa.

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#23 Postitus Postitas Autorestauraator »

Nonii, minul võtavad kõik tööd tavaliselt poole rohkem aega, kui algul planeerisin. Algul lootsin kapi töökorda saada möödunud nädala lõpuks, sain nädal hiljem. Ja ega ta veel 100% valmis ka ei ole.

Edasi tegin 25 x 25 nelikant-torust ustele raamid. Uksehinged asetsevad vertikaalselt. Mingil põhjusel otsustasin, et katan uksed 10 mm vineeriga, ehk on natuke inimsõbralikum materjal kui teraspekk?

Pilt

Saagimist-lihvimist oli üksjagu, puidutolmu olid täis kõik ruumid. Klaasid kinnitasin õhukesest tsinkplekist tehtud kinnitusliistudega. Klaasi ja vineeri vahele panin kummitihendi.

Pilt

Kätele otsustasin teha "varrukad". Otsad on kummiga, et liivatolm välja ei tuleks. Käes kasutan õhukesest kitsenahast kindaid. Tavaliselt kasutatavad kummikindad tunduvad jäigad, käed väsivad ja hakkavad higistama.

Pilt

Natuke oli vaja teha veel torutööd, poest liiva tuua ja saigi hakata katsetama:

Pilt

Proovitüki sain ikka enam-vähem puhtaks. Väga korralik töö see ju pole, aga esialgu on tegemist veel proovimisega, et mis toimib, mis mitte.
Mis toimib korralikult:
Valgustus on hea!
Ilmselt kapi suuruse tõttu ei teki sisse peaaegu üldse segavat tolmu! Nähtavus umbes tunni jooksul, mis ma toimetasin, oli 5+! Ja väljatõmbe ventilaatorit veel polegi.
"Varrukad" toimivad ka hästi! Tänud Urmas Seppelile Disaintepingust.
Õhku tundub ka jätkuvat. Kohati töötab püstol väga tõhusalt, siis jälle jääb liiv miskipärast kinni. Pean püstolit raputama, vahel võtsin koguni liivatoru otsast ära ja puhusin õhuga tühjaks. Siis tuiskab jälle väga hästi.
Ilmselt on minu ostetud püstol ikka vilets. Liiva-ava püstoli juures on väga väike, umbes 5 mm. Ummistus tekibki ilmselt seal.

Pilt

Teine viga selle püstoliga on see, et käsi väsib päästiku hoidmisest ära. Üsna varsti panin päästikule klambri peale. Parem oleks teha ilma päästikuta ja panna püstoli juurde kraan.
Enno oli oma püstoli küsimuse lahendanud väga lihtsalt, vist pean ise ka midagi sellist tegema:

Pilt

Ja liivavõtu otsik tuleb ka ilmselt teha selliselt nagu Ennol, muidu tuleb liivavooliku ots aeg-ajalt liiva seest välja:

Pilt

Pilt

Proovitöö sain ikka valmis:

Pilt

Pilt

Eks nüüd tulebki tööd teha ja siis tasapisi vigasid kõrvaldada. Ventilaatori pean ikka ka kuskilt leidma.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Automaaler
VVK liige
Postitusi: 127
Liitunud: 03 Aprill N, 2008 00:00
Asukoht: Tartu
Kontakt:

#24 Postitus Postitas Automaaler »

Arvestades, et asi, s.t. kapp on veel üsna "toores", siis alguse kohta pole paha, vaadates esimest puhtakslastud plekkdetaili.

Veteran
VVK liige
Postitusi: 258
Liitunud: 04 Oktoober L, 2008 00:00
Asukoht: Viljandimaa

Liivapritsikapp.

#25 Postitus Postitas Veteran »

Surun kätt kapi proovikäivituse puhul! Mulle meeldib see seina sisse paigaldamine, milline ruumi kokkuhoid!
Püstolit ära enne laitma hakka, kui oled korda saanud ühtlase liiva pealetuleku. Mul see liivavõtja on tehtud nii, et toru ots ei olegi päris liiva sees, vaid võtab pinnalt. Teiseks ka liivavooliku läbimõõt ei tohiks liiga peen olla, mul näiteks 20 mm. Ilmselt see oleneb ka düüsi läbimõõdust- kompressori tootlikusest. Liivavooliku pikkus loomulikult minimaalne.
Ja nüüd lõpuks küsimus, mida arvata nendest nn. survepütiga pritsidest...
Tervitab Enno Öövel.

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#26 Postitus Postitas Autorestauraator »

Tegin täna sellise asja, et puurisin liivastutsi, kuhu liivavoolik kinnitub püstoli külge, üle. Selle ava oli üsna ebaühtlane, neljane puur ei läinud vabalt läbi. Vaatasin, et selle saaks 5 mm-seks teha, tegingi. Faasisin serva ka ära ja prits hakkas hoopis teisiti tööle! Läbipaistva plastvooliku, mida mööda liiva võetakse, vahetasin ka pehmema kummivooliku vastu. Püstolit on nii kergem hoida. Võimsus on hoopis teine, olen sellega hulga rohkem rahul, kui eile.

Liivavõtu otsa teen ka ringi. Praegu on vooliku ots ainult liiva sees, aga mul on sellega üks plaan. Kui ära proovin, siis tutvustan.

Ja püstoli päästikuga tuleb ka midagi ette võtta, seda kogu aeg all hoida on väsitav.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#27 Postitus Postitas Autorestauraator »

Mõned ehituslikud vead, millede eest tahaks hoiatada. Nimelt tuleks vältida igasuguseid horisontaalseid pindu, mille peale liiv koguneb ja uste avamisel välja voolab:

Pilt

Tegis siis nüüd vigade parandust:

Pilt

Liivavõtmise otsiku tegin torust ja kinnitasin kindlalt. Toru asendit võib siiski üsna lihtsalt muuta, kui liblikmutreid lõdvemaks lasta:

Pilt

Kindlalt kinnitatud liivavõtjaga on palju mõnusam töötada. Kui kasutasin lahtist voolikut, siis ikka aeg-ajalt tuli vooliku otsa jälle liiva sisse lükata.
Peale väikesi timmimisi töötab "püss" päris hästi. Tõhusus on paranenud võrreldes esimese katsetusega mitmekordselt.
Võtsin ühe hea roostekänkra, selle puhastamine läks nagu mängeldes, võttis aega umbes 5 minutit:

Pilt

Seda peab küll ütlema, et tõhususe tõusuga on tolmu hulk kapis tunduvalt kasvanud. Aga tööd näeb ikka teha.

Enno küsimus: mida arvata nendest survepütiga pritsidest?
Ega ei ole spetsialist, aga arvan et liiv jookseb paremini peale, kui voolikud on väga pikad. Näiteks Männikul, kus tavaliselt olen käinud, asub liivapütt töökohast umbes 50 meetri kaugusel.

Ise tahtsin algul osta sellist püssi, nagu Jaak demonstreeris. Õnneks selles poes, kus käisin, sellist polnud. Kujutan ette, kui raske oleks seda käes hoida! Praegu selle väikese püssigagi väsib käsi ära. Teen siis nii, et kinnitan detaili pitskruviga ja hoian püssi kahe käega.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

MartinMuhu
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 3
Liitunud: 04 November T, 2008 00:00
Kontakt:

#28 Postitus Postitas MartinMuhu »

Tere

Märt, vaatan su tehtud kapi pilte ja üks asi mis kohe meenub enda kogemusest puudutab seda liiva tolmu ja ventilatsiooni osas on see, et kui sul pole kärg vaheresti enne kokkujooksu koonust, siis sealt saab suurem tolmnemine alguse, sest kui sa näiteks pritsid üleavlt alla, siis
liivajuga mühiseb otse su koonuskoguja põhja kus su liivavaru on ja sealt see tolmnemine, mida rohkem aine kasutatud seda suuremaks tolm läheb.

Ventilatsiooni väljatõmme ava peaks olema tegelt tagaseinas, plekk kattega kaetuna, et mitte abrasiivainet otse õue lasta.
Eks see lae ava ka toimib aga see tolm keerleb su silme ees ennem rohkem kui seda imeks tagaseina avad.

Ja nagu mainisin sulle kui meil käisid, et väljatõmbe ventilaator ei tohi väga raju võimas olla, sest imeb su abrasiivmaterjali õue ära.

Vaadates püstolit, siis kardan et see jääb oma tootlikuse poolest natuke lahjaks, sest kui ise lasen suuri pindasi ettevaatlikult oma
suhtkoht suure düüsiga püstoliga siis kulub kõva aeg ikkagi. Püstoli surve juga peab olema laia haardega, siis töötab kõige effektiivsemalt.
Samas suure düüse puhul peab olema ka hea tootlikusega kompressor. Enda töökajas toidab liivapritsi kappi 28L/sek kruvikompressor, mis päris tihti
läheb käima kuigi on sellel taga ca 150l ressiiver.

Üks asi mida täheldan värvitud detailide puhastamise juures, et pritsides lööb värvi tükk haaval lahti pinnalt, mõnikord ka mitte ja
kehvaks just teebki see tükkis pudenemine, sest see tekitab mingi veidra staatilise välja püstoli korpuses uue aine sisse imedes,
st kõik see värv ladestub püstoli avadesse kinni. Tean et Märt Karu liivapritsi kabiinil on tehtud maandus korpusest,
ise pole proovinud, kas see oleks lahendus, veel ei tea.

Miks käsi väsib püstoliga ära?..sama mure oli endal ka alguses, kuigi mul on aktiveerija jalaga. Viga on selles et töö asend on vale, õppisin
püstolit hoidma mitte tema kabast, vaid nüüd hoian sõrmedega ümber düüse, nagu pliiatsit käes, sellega ei sure randmed ära. Siis soovitan
toetada küünarnukke kuskile. Kindlasti peavad olema püstoli voolikud pehmemad painetele, see ei väsita ka käsi niipalju.




Jõudu tegemistes

Martin

janek555
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 32
Liitunud: 05 August T, 2008 00:00
Asukoht: võhma
Kontakt:

#29 Postitus Postitas janek555 »

Minu väiksele püstolile jookseb liiv peale tünni põhjast umbes 12mm toru kaudu , tünni poolse toru otsa peale olen puurinud 4mm augu , et liiv jookseks õhuga segamini.
Teistkordsel liiva kasutamisel sõelun alati liiva ära, et ei jääks sisse ummistavaid tükke (värv jne.)
Kolmandat korda ma liiva ei kasuta, kuna tolmu hulk selles suur ja minul ventilatsioon kehva.

Ehk on abiks.

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#30 Postitus Postitas Autorestauraator »

Martini jutu kohta, et liiv lendab alt ülesse ja tekitab tolmu....

Mul on tegelikult tööasend teistsugune, kui sinu kapil. Minu aken on püstine ja lasen vastu tagaseina. All on liivani veel vähemalt pool meetrit ja sealt tolmu ei teki. Tavaliselt olen detaili hoidnud kas käes või kinnitanud pitskruviga ühe puidust toe külge.

Martin, kas see püstol, mis teil on kasutusel, tuli koos kapiga või said kusklt eraldi osta?

Minu praktika on praegu selline, et värv tuleb maha lihtsamini keemiaga, kui liivapritsiga. Kui näiteks ukse katteplekkidel on värv maha võetud, siis nende roostekohtade puhastamine ei võta palju vaeva.

Üldse arvan samuti, nagu Enno ütles, et suurte ja tugevate detailide isepuhastamisega pole mõtet jännata. See kapp ikka rohkem väikeste detailide jaoks, siis õrnad plekid nagu näiteks uste katteplekid, poritiivad jms. Ja kui mujal liivapritsimeeste puhastatud detaile edasi lammutada, siis kokkupunktitud pindade vahed on vaja ise puhastada.

Proovisin siin eile ühte suurt ukseraami puhastada, aga vaatasin, et see ikka liiga aeganõudev, läheb võibolla terve päev! Täna võtsin veel teisi asju ka ühes ja viisin Männikule, tehti paari tunniga puhtaks.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Vasta

Mine “Vaba teema”