Tervist

Tahaks natuke põhjalikumalt ning praktilisemalt uurida metalli oksüdeerimise tehnoloogiat. Pannonia ratastel on poltidel kasutatud kolme erinevat pinnatöötlust - katmist kroomiga, tsingiga ning oksüdeerimist.

Niipalju kui mina praeguseks aru olen saanud on protsess suhteliselt lihtne - kuumutada detail punaseks ning seejärel õlivanni. Huvitav kas sobib igasugune õli või peab kindlasti mõnd spetsiaalset kraami kasutama. Kas kellelgi on varasemaid praktilisi kogemusi antud vallas?

Siim

Õliga tehes ei pruugi tulla päris see mida tahad - enamasti jääb üsna tugeva lillaka varjundiga.
Olen ise juures olnud kui sai kokku segatud korralik keemiline lahus kuhu isegi treilaastu sisse pidi lisama, see oli tehtud keevasse vette. Haljad detailid mis sinna sisse sai uputatud nägid hiljem ikka väga ehedad välja
Eks palju sõltub ka sellest mida täpsemalt saada tahad, on ju ka variant lasta must tsink peale aga see on midagi muud kui oksüdeerimine. Milline on originaalkate? Tsink või oksiid?
Igatahes kui sul on huvi oksüdeerimise vastu siis saaksin uurida et mis selle lahuse sees täpsemalt oli, tean vaid niipalju et see tuli üsna mürgine ja seda sai ohutuse mõttes õues tehtud

Tere

Keemiakatseid tuleb ikka läbi viia hästiventileeritud kohas:) Pinnakate mida taga ajan näeb välja selline:



Kas tööstuslikult ka tänapäeval midagi sellist kasutusel on?

Siim

Kogemus õli abil oksüd. siis selline, et kasutasin vene ajal ainukest "autooli" . Ms-20 pole proovinud. Päris punaseks polnud vaja ajadagi, tähtsam oli kogu pinna ühtlane temp. Tegin nooruses suitsumehena püstol-välgumihkli( FN koopia)
Jahitarvete poodides pidi olema müügil relvade pinna taastamiseks mingi keemia, kasuta seda!

Terv. Enno.

Uuri siit ka: http://www.vg.ee/

Kui ise oksüdeerida, siis Zündappi poolt mainitud protsess peaks olema kõige paremat tulemust pakkuv. Ilmselt peab ta silmas meetodit, kus teras lahustatakse kuningvees (treilaastud, puru lämmastik- ja soolhappe sees), eraldub mürgine lämmastikuühend, nn rebasesaba, tekib oran¸ hapukooretoaline möga (elus rooste ), seda kantakse detailile, keedetakse vees, harjatakse jne jne mitu korda kuni saab hea. Nii kaeti omal ajal ka relvadetailid.
On veel meetodeid. Kuumutamine kaaliumsalpeetri sees jne.
See õli sees mustaks laskmine ja "relvasinega" katmine ilmastikukindlat katet eriti ei anna.
Nn "mustamisest" ka foorumitest läbikäinud soomlase lehel lisaks valutööle, nikeldamisele jms.
niipalju siis "smalltalk`i " sel teemal

http://timo.santerihapponen.net/

Tere

Käisin täna relvapoest läbi ja ostsin endale relvasine. Enne selle keemiaga katmist peaks atsetooniga pinna puhastama, ja peale reaktsiooni õliga pesta ning peaks must toon olemas olema. Purgi eest küsiti 190 krooni aga sellega peaks ikka üht-teist jõudma ära teha enne kui otsa saab.

Kui katse tehtud, anna teistele ka teada ja näha.

Pane kindlasti pilte enne/pärast stiilis, see täitsa huvitav teema. Nagu kass mainis siis minu kirjeldatud meetodit praktiseerivad eelkõige luuavarte sõbrad

olen kunagi veneajal ostnud jahitarvete poest seda vedelikku,oli väike pudelikene maksis päris palju selle ajakohta.Õpetus oli ainult inglisekeelne,pudel USA oma,inglisekeel oli kehva ja ka tulemus vilets.
Eitulnud nii hea kui relva tehase must.Arvan et oli ka oma viga,tegin midagi valesti.