Vaata vastamata postitusi | Vaata aktiivseid teemasid Tänane kuupäev 08 Detsember Pühapäev, 2019 15:01



Vasta teemale  [ 5 postitust ] 
 Puitkerega autod ja nende taastamine 
Autor Sõnum
Uus kasutaja
Uus kasutaja

Liitunud: 29 November Reede, 2019 20:49
Postitusi: 3
Asukoht: Harjumaa
Tere!

Kaevasin foorumis ja justkui ei leidnud üldist teemat, mis räägiks puitkerega autode taastamisest. On olemas mõned teemad, kus räägitakse, peamiselt Autorestauraatori teemad, kuid üldist teemat kuhu koguda teadmist, ei leidnud. Samuti pole leidnud head välismaist kirjandust antud teemal.

Koguks kokku kõik küsimused ja vastused ühte teemasse.

Postitan alustuseks mõned küsimused:

  • Mis puitu taastamisel kasutada? Võib-olla ehk tuua välja regioonide kaupa üldkasutatavamad puidud.
  • Mis puit on puitkere jaoks parim meie regioonis saadaolevast puidust?
  • Kust puitu hankida?
  • Mis puidu viimistlus ja kaitsevahendeid kasutati? Linaõli, tõrv...?
  • Mida teha kui kruviaugud on aja jooksul suureks kulunud? Mida siis kui pikem ja suurem kruvi ei ole ka enam lahendus? Näiteks puidust ukseposti hingede augud?
  • ....

Mikk

_________________
Mikk / Tiblu OÜ / https://www.instagram.com/vanaisaautod

VW T2b (1978) - Subaru südamega
Volvo Amazon P121 (1965)


30 November Laupäev, 2019 18:59
Profiil Veebileht
VVK liige

Liitunud: 01 Märts Laupäev, 2008 00:00
Postitusi: 2949
Asukoht: Tallinn, Merivälja
tiblu kirjutas:
Tere!
...
Postitan alustuseks mõned küsimused:

  • Mis puitu taastamisel kasutada? Võib-olla ehk tuua välja regioonide kaupa üldkasutatavamad puidud.
  • Mis puit on puitkere jaoks parim meie regioonis saadaolevast puidust?
  • Kust puitu hankida?
  • Mis puidu viimistlus ja kaitsevahendeid kasutati? Linaõli, tõrv...?
  • Mida teha kui kruviaugud on aja jooksul suureks kulunud? Mida siis kui pikem ja suurem kruvi ei ole ka enam lahendus? Näiteks puidust ukseposti hingede augud?
  • ....

Mikk

Tere.
Ei ole mina kõige õigem mees asjade üle otsustama, aga enda kogemustest võin kirjutada.

Mis puitu kasutada? Tean, et sõltuvalt regioonist kasutati erinevat puitu. Tavaliselt ikka nö. väärispuitu, milles oleks võimalikult vähe oksa ja mis poleks liiga rabe. Olen kokku puutunud saksa autodega ja seal olevat kasutatud sagedamini punast pööki. Ei ole kindel, kas see nimetus on päris õige, aga nii nad seda kutsuvad. Minu kasutusel olnud puit on tõesti olnud suhteliselt oksavaba. On hästi töödeldav, ei ole kergesti murduv ja räägitakse, et on ilmastikuoludele päris hea vastupidavusega.

Mida saada on? Tallinnas on Väärispuu ja Spoon OÜ: http://vaarispuu.ee/et/
Seal on saada igasugust eksootilist materjali. Olen sealt toonud õhemaid ja paksemaid planke. Kvaliteet on päris hea, saab ka valida. Oksakohtadega tükke kaela ei määrita.

Milliseid puidukaitsevahendeid kasutati? Nii huvitav, kui see ka ei tundu, ega seda puitu vist eriti ei kaitstudki! Olen kuulnud arvamust, et ega neid autosid ju väga pikaks kasutusajaks ette ei valmistatud. Need, mis meie päevini on säilinud, on ikka erand. Aga nendegi puit on suht hästi säilinud. Alumised osad, eriti uksepostid, astmelauad ja raamiplangud on tavaliselt küll alt läbi, aga paljudel juhtudel keevituse tõttu rohkem põlenud.... ja siis pehkinud. Rääkisin Riia muuseumi restauraatoritega, nemad on soovitanud siiski kasutada tänapäevaseid immutusvärve. Nende valik on päris suur.

Kuidas puitu lappida? Kruviaugud jms.... Puit on selline tänuväärne materjal, mida saab edukalt jätkata, plommida, kruvi auke täita. Äraloksunud kruviaugud tee koonuspuuriga suuremaks, tee noaga koonilised punnid, liimiga kokku ja löö vasaraga sisse. Tänapäevased puiduliimid on kergesti kasutatavad. Pitskruviga kinni ja hommikul on juba tugev liides olemas. Siis lihvkettaga pind tasaseks...

_________________
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator


01 Detsember Pühapäev, 2019 00:28
Profiil Veebileht
Uus kasutaja
Uus kasutaja

Liitunud: 29 November Reede, 2019 20:49
Postitusi: 3
Asukoht: Harjumaa
Suur tänu sisuka ja kiire vastuse eest!

Lisan omapoolsed kommentaarid/küsimused.

Autorestauraator kirjutas:
Mis puitu kasutada? Tean, et sõltuvalt regioonist kasutati erinevat puitu. Tavaliselt ikka nö. väärispuitu, milles oleks võimalikult vähe oksa ja mis poleks liiga rabe. Olen kokku puutunud saksa autodega ja seal olevat kasutatud sagedamini punast pööki. Ei ole kindel, kas see nimetus on päris õige, aga nii nad seda kutsuvad. Minu kasutusel olnud puit on tõesti olnud suhteliselt oksavaba. On hästi töödeldav, ei ole kergesti murduv ja räägitakse, et on ilmastikuoludele päris hea vastupidavusega.

Pöök (beech) ja saar (ash) tunduvad olema enam-vähema sama tugevusega (allikas: 3). Küll aga pole tugevus ilmselt ainuke valikukriteerium. Tundub, et üldine reegel oli kasutada võimalikult kerget aga tugevat puitu.
Loomulikult kui sõiduki puhul on juba teada, mis puitu kasutati siis ilmselt on lihtsam ja autentsem kasutada sama.
Kodumaistest puuliikidest tundub, et saar oleks hea valik (allikad 1, 2). Lisaks julgeks proovida tamme ja kaske.

Autorestauraator kirjutas:
Milliseid puidukaitsevahendeid kasutati? Nii huvitav, kui see ka ei tundu, ega seda puitu vist eriti ei kaitstudki! Olen kuulnud arvamust, et ega neid autosid ju väga pikaks kasutusajaks ette ei valmistatud. Need, mis meie päevini on säilinud, on ikka erand. Aga nendegi puit on suht hästi säilinud. Alumised osad, eriti uksepostid, astmelauad ja raamiplangud on tavaliselt küll alt läbi, aga paljudel juhtudel keevituse tõttu rohkem põlenud.... ja siis pehkinud. Rääkisin Riia muuseumi restauraatoritega, nemad on soovitanud siiski kasutada tänapäevaseid immutusvärve. Nende valik on päris suur.

Väga huvitav. Ma ise oleks huupi pakkunud linaõli, ilmselt mitte tõrvaõli, sest see hakkab soojaga lõhnama/haisema.

Autorestauraator kirjutas:
Kuidas puitu lappida? Kruviaugud jms.... Puit on selline tänuväärne materjal, mida saab edukalt jätkata, plommida, kruvi auke täita. Äraloksunud kruviaugud tee koonuspuuriga suuremaks, tee noaga koonilised punnid, liimiga kokku ja löö vasaraga sisse. Tänapäevased puiduliimid on kergesti kasutatavad. Pitskruviga kinni ja hommikul on juba tugev liides olemas. Siis lihvkettaga pind tasaseks...

Kas on mingi spetsiifiline põhjus, miks just kooniline? Mulle endale tundub, et silindri kujuline on kõige lihtsam ja vähem aeganõudev.
Kas liimina sobib PVA või on mõni muu soovitus?
Ma saan aru, et kõik sõltub kui suureks auk on kulunud ja kui pehme on ülejäänud puit, aga kas on mingi hea kuldreegel punni läbimõõdu osas, et ta kindlasti hoiaks? A'la 3x kruvi läbimõõt või muu mõõtühik, mis oleks proportsioonis kruvi mõõduga.

Üldisemalt puitkerega autodest
Kui ma õigesti aru saan, siis esimesed puitkerega autod valmistasid tõllavalmistajad, sealt ka inglise keelne termin "coach building".
Näiteks kui ostsid 1930 aastal Bentley või Rolls Royce siis said ilma kereta veereva vankri - metallraam, mootor, rattad, iste ja rool. Kere said lasta teha oma lemmik tõllavalmistaja juures.


Allikad


Suur tänu veelkord!
Mikk

_________________
Mikk / Tiblu OÜ / https://www.instagram.com/vanaisaautod

VW T2b (1978) - Subaru südamega
Volvo Amazon P121 (1965)


02 Detsember Esmaspäev, 2019 00:05
Profiil Veebileht
VVK liige

Liitunud: 01 Märts Laupäev, 2008 00:00
Postitusi: 2949
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Ma tahaksin terminoloogia koha pealt kommenteerida...

Kõigepealt, puitkere, see vist ei ole meie kontekstis päris õige. Nimelt, valmistati ka puitkerega autosid. Aga need olid pisut teised, kui need, millest siin juttu on. Puitkerega auto valmistatigi täispuidust, võibolla mingi osa liimitud vineerist. Vooliti välja ja värviti, või kaeti mingi kattega. Võibolla kunagi nahaga? Tänapäeval olen näinud küll kunstnahaga kaetud puitkeret. Mul on kuskil isegi pildid, aga praegu ei ole aega otsida.

Tõllaehitajad, kes teadupärast olid ka esimesed autokerede valmistajad, kasutasid natuke teistsugust tehnikat. Nimelt valmistati täispuidust kere karkass, või sõrestik. See karkass andis kerele vajaliku jäikuse. Selle peale valmistati ühekordsest, tavaliselt umbes millimeetrisest teraslehest katteplekid. Need plekid kinnitati karkassi külge naeltega.
Ma ei tea, kas sellise kere nimetus on sindelkere? Aga seda nime kuulsin vist esmakordselt Peeter Sarevetilt ja see nimetus on nagu käibele jäänud.
Üks näide Amilcar-i kere karkassist:

Pilt

Õige restaureerimise käik võikski olla selline, et kõigepealt taastatakse see puitkarkass ja siis kinnitatakse sinna peale plekk.
Häda on aga selles, et kui see puikarkass on nii halvas seisus, et eeskujusid enam ei ole, siis mille järgi seda karkassi teha? Tehases olid omal ajal ilmselt sabloonid. Praegu võivad sellised kujusabloonid olla ainult nendel, kes restaureerivad samasuguseid autokeresid mitu tükki... Näiteks A. Rode töökojas Riias on Mercedes Benz 320A kabriolettidele palju igasuguseid eeskujusid olemas. Aga kui taastatav kere on sinu jaoks ainuke! Kust siis eeskuju leida? Mina olen kasutanud sellist võtet, et püüan taastada välispinna järgi kattepleki ja sinna sisse siis sobitan puitkarkassi tükid. See eeldab muidugi väga pikka puidu sobitamise protsessi, lihvimist ja passitamist! Seepärast ei saa selle meetodi juures plekki naeltega kinnitada. Neid ei saa ju jälle välja kiskuda. Olen kinnitamiseks kasutanud kruvisid. Tahtmise korral saab need lõpuks ju ka naeltega asendada.
Ilmselt just seetõttu, et naelu uuesti lahti ei võeta, on ka paljudel juhtudel puidu tagune plekk värvimata! Lugesid õigesti. 70 ... 80 aasta vanusel autokerel on kereplekk mõnedest kohtadest värvimata. Kusjuures väga hästi säilunud! Ilmselt on selle üks põhjuseid ka vana-aegse materjali teistsugune koostis. Tänapäeva materjal on paremini töödeldav (plekk venib paremini), aga on palju kergemini korrodeeruv.

Kodumaistes puiduliikidest. Olen ka ise saarele mõelnud. Aga peale targematega konsulteerimist ja puidupoes materjaliga tutvumist jäin pöögi juurde.

Kruviaukude plommimisest. Miks kooniline ava? Seda on lihtsam täita. Silindrilise ava puhul peavad ava ja plommi mõõdud hästi sobima. Ka kipub liim punni sisselöömist takistama. Koonilise punni puhul lööd plommi siise nii sügavale kui läheb ja puit on tihedalt kogu ava täitnud.

Praegu on saada ka nö. paisuvaid puiduliime, mis täidavad kuivades kõik tühimikud. Neid soovitatakse just igasuguse puidu parandamise juures kasutada. Võin enda kogemusest öelda, et hoiab hästi kinni küll! Ainult lahtivõtmine on väga keeruline, kui seda peaks vaja olema.

PS.
Meil on vanatehnikainimeste seas ka elukutselisi puidurestauraatoreid olemas. Ma ei tea, kas nad sõna võtta soovivad, aga ma räägin mõnega.

_________________
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator


02 Detsember Esmaspäev, 2019 09:27
Profiil Veebileht
Uus kasutaja
Uus kasutaja

Liitunud: 29 November Reede, 2019 20:49
Postitusi: 3
Asukoht: Harjumaa
Suur tänu taaskord sisuka vastuse eest.

Autorestauraator kirjutas:
Kruviaukude plommimisest. Miks kooniline ava? Seda on lihtsam täita. Silindrilise ava puhul peavad ava ja plommi mõõdud hästi sobima. Ka kipub liim punni sisselöömist takistama. Koonilise punni puhul lööd plommi siise nii sügavale kui läheb ja puit on tihedalt kogu ava täitnud.

Kõlab loogiliselt. Minu ainuke hirm koonilise ava puhul on, et sisse löömisel lööb puitu pikiprao, mis ei ole ka välistatud silindrilise punni puhul. Ilmselt selle hirmus võib löömise ajaks pitskruvidega julgestada.

Autorestauraator kirjutas:
PS.
Meil on vanatehnikainimeste seas ka elukutselisi puidurestauraatoreid olemas. Ma ei tea, kas nad sõna võtta soovivad, aga ma räägin mõnega.

Oleks väga tore, kui veel asjatundjaid kaasata. Mul on tunne, et ka välismaises kirjanduses pole väga palju infot puitkere/sindelkere-ga autode valmistamise ja taastamise kohta. On natuke ajalugu, aga üldiselt mitte tehnikatest, materjalidest, tööriistadest jne.

Kas on kirjandust, mida soovitaksid lugeda inimesel, kes on üldiselt vähe puutööd teinud ja nüüd huvitub puit-/sidelkerega autode taastamisest?

_________________
Mikk / Tiblu OÜ / https://www.instagram.com/vanaisaautod

VW T2b (1978) - Subaru südamega
Volvo Amazon P121 (1965)


02 Detsember Esmaspäev, 2019 10:44
Profiil Veebileht
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Vasta teemale   [ 5 postitust ] 

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
Designed by ST Software for PTF.
phpbb.ee 3.0.9