VTA autoesitlus

Kõik, mis muude teemade alla ei sobi
Vasta
Sõnum
Autor
Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

VTA autoesitlus

#1 Postitus Postitas Autorestauraator »

Juba sügise hakul oli Vanatehnika Taastajate Ametiliidul plaan teha Aleksander ja Martin Muhu taastatud Ferrari esitlus. Mitmetel põhjustel auto valmimine viibis ja esitlus toimus alles nüüd.

Laialisaadetud kutsele oli kirjutatud:

Vanatehnika Taastajate Ametiliit (VTA, vt. http://www.vanatehnika.ee/foorum/viewto ... =54&t=2078 ) koostöös Benefit AS-ga kutsuvad tutvuma Eestis taastatud vanatehnikaga.

Ettevõtmine toimub neljapäeval, 13. veebruaril 2014 Benefit Autoklassika õppekeskuses, Kalda 9, Tallinnas (http://www.benefit.ee/klassika-3/ ).
Esitlus algab kell 10.

Kavas:

1. Keretööde osakonnas pakume vaadata 1938. a. Citroen Traction Avant Familiale kere taastamist. Suurem osa kerest on uuesti ehitatud ja hetkel on Benefiti meeste töö juba lõppjärgus ning valmiv auto kere hästi vaadeldav.

Pilt

2. Värviosakonnas võib näha Benefitis restaureeritud 1956. a. klassikalist Ford Thunderbird Roadsterit, mis ootab parajasti värvimisjärgset koostamist.

Pilt

3. Pakume vaadata, kuidas näeb välja Aleksander ja Martin Muhu töötoas Vintage Customizer täisrestaureerimise läbi teinud 1963. a. Ferrari 250 GTE.
Polstritöö on teinud VTA-mees Argo Kaur.

Pilt

4. Benefiti asjatundjad näitavad, kuidas Meguiar´s toodetega antakse lõppviimistlus Vintage Customizeri poolt kaua ja armastusega tehtud Ferrarile. Anname võimaluse näha kuidas käib maailmatasemel näituseauto ettevalmistamine ning mida on võimalik teha ja mida mitte, kuidas eemaldada vead ja vajakajäämised värvipinnalt ning kuidas hooldada kõiki sellise auto pindu (värv, kroom, nahk, kummi jne.) õigete hooldusainetega nii, et tulemus ka kaua säiliks ja auto väärtus oleks kaitstud.

Pilt



Eestis haruldase Ferrari 250 GTE taastanud Vintage Customizeri restauraator Martin Muhu juhatab sisse auto taastamisloo:

Oli 2011. aasta, kui jõudsime (minu isa Aleksander Muhu ja mina) Rootsis Malmös asuva eramaja ukse taha. Reis sinna oli planeeritud, et kohtuda härra Leifiga ja tema Scaro Blue - tooni tumesinise 1963. aasta Ferrari 250 GTE 2+2 sportkupeega. Leifi käes oli GTE olnud ligi 30 aastat. Tema kätte jõudes oli auto kehvas seisus, sest seisis pikalt välitingimustes. Auto esimene omanik ostis selle Šveitsi Ferrari esindusest ja sellega sõideti ka talvel. Enne hodomeetri nullimist tema poolt oli sellel jäädvustunud läbisõit ca 98 000 km.
Leif otsustas 20 aastat tagasi ise restaureerimistöö ette võtta. Töödega alustati ja nende käigus puhastati kere täielikult ja tehti palju keretööd - rattakoobaste kõrgemast punktist altpoolt olevat kereplekk olnud enamusjaolt täiesti läbi. Kogu auto põrand vahetati välja ja samuti ka alumiiniumist sõitjate- ja mootoriruumi vahesein. Tehases oli autokere keevitatud tugevale toruraamile, mis ei vajanud remonti.
Tööd seiskusid kui Leifil juhtus autoavarii ja ta ei olnud enam võimeline liikuma. Aastaid hiljem tervis paranes, kuid Ferrari restaureerimistöid enam jätkata ei olnud võimalik. Aastal 2011 otsustas ta kogu kupatuse sellisel kujul nagu pooleli jäi, maha müüa.
Oleme aastate jooksul kokku puutunud erinevate restaureerimisprojektidega ja just eelnevaks masinaks oli samuti Itaalia mark, Alfa Romeo, mudeliks 2600 Spider, tootmisaasta 1962. Kõlab ju hästi, justkui juba treenitud Itaalia autode lainele.
Aga siiski oli kõhutunne kahtlane just seepärast, et Ferrrari oli n-ö kastides laiali ja tont seda teab, mis selle komplektsuseks lõpuks kujuneb. Puudu olid suurtematest asjadest tagaamortisaatorid ja kaks pidurisadulat. Polegi nagu ju hullu, ebay juba varasemasest ajast tuttav koht, kust varuosi otsida.
Võtsime siiski julguse rinda ja lõime Leifiga käed! Sellest hetkest algas meie 2,5aastane käänuline rännak Ferrari maailmas... Ma ei nimeta seda projektiks vaid rännakuks.
Esimese liigutusena tõstsime V-12 mootori autost välja. Valmistasin spetsiaalselt sellele mootorile ja käigukastile stendi mõttega panna mootor käima nii nagu ta seda teeks kapoti all. Mootor käivitus, kuid poolte silindritega ja puterdades. Võtsime lahti targa raamatu, mille saime autoga kaasa. Pilt selge. Sättisime süütejärjekorra õigeks ja käivitasime uuesti. Kolmeliitrine, kolme 36 mm „kõrise“ Weberiga V-12 röögatas ellu juba mehisema häälega. Ilma 3+3 summutiteta töötab insener Gioacchino Colombo poolt konstrueeritud mootor väga raju ja võimsa häälega. Hääled meenutasid tiheda silindripaigutusega propellerlennuki tähtmootori võimsat lörinat. Kuna hooratas on kerge ja kolvikäik mootoril lühike, siis 73mm ristlõikega 12 kolbi lähevad vilina saatel pöördesse nagu superbike'i mootor. Lörin asendub vormel 1 helidega...
Aga siiski töötas kogu kaadervärk väga ebaühtlaselt ja karburaatorite erinev vaakum ei allunud ühelegi reguleeringule. Heitgaasid olid kirjud, must-sinine-hall. Kahest jämedast karteri tuulutustorust paistis liiga palju aure väljumas ja oli tunda põlemata bensiini lõhna. Otsustasime, et enne silindripeade mahavõtmist vaatame korra südamesse sisse altpoolt, karteri kaudu. Ja nii oligi nagu arvasime, mootori sisemuses naeratasid vastu vanad tahmased kolvid...
Järgmisel päeval võtsime ette kere inspekteerimise. Hakkasime lahendame ristsõnamõistatust, kuhu mis käib. Alumiiniumist armatuurlaud on traadiga ette riputatud, enamus Veglia Borletti instrumente omal kohal, pleksiklaasist skaala sihverplaadid kõik kollased ja inetud. Need tuleb teha uued.
Sõitjateruumi ja mootoriruumi eraldav sein oli tehtud ühekordsest alumiiniumist, tugevduseks on keevitatud mingi nelikanttoru raamistik sisse. Originaalis peab olema kahekordne alumiinium ja sisemuses kivivill. Taas tuleb teha uuesti. Kaitserauad ja kõik muud kroomdetailid täpilised nagu lepatriinud… Ühesõnaga: tööd tuleb teha palju.
Mis sai edasi, kuidas leidsime üliharuldasi varuosi, kuidas kulgesid taastamistööd, sellest räägiksime lähemalt juba auto esitlusel!


Huvilisi oli kohale tulnud…

Pilt

VTA mehi ka:

Pilt

Kokkuvõttes tundub, et esitlus täitis korraldajate poolt püstitatud eesmärgi: tutvustada, mis on VTA; miks me sellise ametiliidu tegime ja näidata, et me natuke midagi ikka teeme ka…

Pilt

Pilt

Pilt

Pille Russi pilte Autolehe galeriis: http://www.autoleht.ee/galerii?id=1029
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

Re: VTA autoesitlus

#2 Postitus Postitas Autorestauraator »

Olev Toom What Car? -ist:
http://www.whatcar.ee/uudiste-artiklid/ ... sid-oma-td
Samas ka pildigalerii.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

ehitaja
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 138
Liitunud: 22 Mai L, 2010 00:00

Re: VTA autoesitlus

#3 Postitus Postitas ehitaja »

Autorestauraator kirjutas:Olev Toom What Car? -ist:
http://www.whatcar.ee/uudiste-artiklid/ ... sid-oma-td
Samas ka pildigalerii.

Päeva naelaks oli muidugi äsjavalminud 2+2-kohaline 1963. aasta Ferrari 256 GTE

Vasta

Mine “Vaba teema”