ZIS-127 oli SEBEsse juurde jõudes just selline. Suurim karuteene oli bussile tehtud umbes 40 aasta eest, mil teda oli üritatud parandada:
Bussi välisplekid olid tehtud alumiiniumist. Kahjuks olid need kunagiste parandustööde käigus hoolikalt ära puhastatud ja üle värvitud. Kogu bussil ei ole ühtegi kohta, kust näeks kasvõi laigukestki bussi originaalvärvist:
Pagasiruum:
Bussi mootoriks on diiselmootor JAZ-206:
Algselt oli bussil väga väike kütusepaak. Seda viga olid kunagised bussijuhid ise üritanud parandada ja ehitanud otse reisijate istmete alla lisapaagid. Muidu olid tolle aja bussijuhid kindlasti oma ala vaieldamatud professionaalid, kuid ohutustehnika vallas oli neil siiski veel üht-teist õppida:
Tootjatehase embleemid on küllaltki hästi säilinud:
Juhi töökoht oli küll üsna kõvasti kahjustada saanud, kuid õnneks säilinud siiski komplektsena. Kahjustused on tulnud päikesest – nii rool kui polsterdus on UV-kiirguse poolt aastate jooksul „ära söödud“. Bussi rool ja näidikud on pärit KRAZ-ilt, nii nagu on erinevatelt autodelt pärit ka palju teisi bussi detaile:
Tolleaegse bussi kohta oli salong vägagi uuendusmeelne – esmakordselt kasutati kõrgete seljatugedega istmeid. SEBEsse jõudes bussil enam neid uuendusmeelseid istmeid ei olnud. Nimelt oli buss alates 1965-ndast aastast Kuusalu kolhoosi käes, kus teda kasutati peamiselt kolhoosirahva Krimmi suvitama viimiseks. Rahvas olevat aga kaevanud, et ei näe hästi aknast välja ja nii need peatoed maha lõigatigi:
Bussi tagaosas peitus 6-silindriline 2-taktiline diiselmootor, mis on meil Eestis bussi peal kasutatuna vägagi harukordne. Nagu juba varem kirjeldatud, kasutati selle bussi juures palju erinevate autode detaile. Nii oli ka mootori puhul – põhiliselt kasutati seda tüüpi mootorit hoopis veokitel:
Juhi töökoha lahti monteerimine:
Paljunäinud bussi sisemuses ei olnud kuigi palju materjale originaalselt säilinud:
Bussi pukseerimine Koselt Tallinnasse:
Jõudnud veermiku remonti, demonteeriti kõigepealt mootor:
Üllataval kombel selgus, et alumiiniumist katteplekkidega bussi kandesõrestik on hoopis terasest. Nii et tegemist ei olegi alumiiniumbussiga, nagu peale vaadates arvata võiks:
Siit on näha tehtud töid pisut detailsemalt – restaureeritud on lehtvedrud, tagasild ja porikoopa sisemised plekid:
Rooste on teinud oma töö ja kaubaruumi vaheseina välist katteplekki restaureerida ei saanud ja see tuleb välja vahetada. Tegelikult kehtib see kõigi välisplekkide kohta. Nende jaoks valmistati eraldi valtspink, mille rullide vahelt saab alumiiniumplekki läbi lasta:
Kõik bussi rehvid on küll uued, kuid siiski nõukogude päritolu:
Bussi valmistamisel oli kasutatud ohtralt neete – kinni olid needitud nii aknaraamid kui küljeplekid. Kunagiste parandustööde käigus ei olnud ilmselt neete kuskilt võtta ja nii on osa neete asendatud tavaliste poltidega:
Kuigi ühtegi istet originaalsel kujul säilinud ei ole (istmete peatoed on Kuusalu kolhoosis maha lõigatud), on keerulise kujuga istmeraamid muus osas õnneks säilinud. Näidiseid istmete originaalsel kujul taastamiseks ei olnud sugugi mitte kerge saada. Pika otsimise peale leiti Tartust üks ZIL-i poolmädanenud iste ja selle järgi nüüd uusi peatugesid meisterdataksegi:
Taastada ja osaliselt ka välja vahetada tuli külgmised kerekonstruktsiooni kandvad postid, välised profiilid ja kaubaruumi vaheseinad:
Kuna porikoopa kummist äär oli liialt rabe, oli see Kuusalu kolhoosis ära võetud. Kahjuks ei ole asendusdetaile veel suudetud leida:
Bussi esiuks uues kuues – nüüd juba liivapritsiga puhastatud ja kruntvärviga kaetud:
Kuna porikoobas oli liialt „pehme“, siis seda taastada ei õnnestunud ja kõik detailid (plekid ja profiilid) tuli välja vahetada. Alumiiniumdetailid olid vastakuti terasest detailidega ja nende omavaheline reaktsioon oli mõjunud liitekohtadele hävitavalt:
Aknaraamid olid täitsa korralikus seisukorras. Enam olid kannatada saanud nurgad ja tuulutusakende hinged:
Bussi salongi põhja kattev vineer oli mädanenud, mistõttu see võeti lahti ja asendati samasuguse uuega. Vineeri mädanemine on paratamatu protsess, sest vineeri ja selle peal oleva linooli vahele tekib niiskus. Nii et paratamatult mädaneb ka praegu pandav kate mõne aja pärast ära:
Bussi pagasiruumi seinad on ühtlasi ka bussi kandekonstruktsiooni elemendid. Sellepärast see nii kitsuke ongi:
