Vaata vastamata postitusi | Vaata aktiivseid teemasid Tänane kuupäev 24 Mai Kolmapäev, 2017 17:38



Vasta teemale  [ 3 postitust ] 
 Põhikiri, asutamisleping, ... 
Autor Sõnum
VVK liige

Liitunud: 01 Märts Laupäev, 2008 00:00
Postitusi: 2784
Asukoht: Tallinn, Merivälja
MTÜ Vanatehnika Taastajate Ametiliit põhikiri

I ÜLDSÄTTED


1.1. Mittetulundusühing (edaspidi MTÜ) on vabatahtlik, demokraatlikel põhimõtetel tegutsev organisatsioon.
1.2. MTÜ ametlikuks nimetuseks on: Vanatehnika Taastajate Ametiliit.
1.3. MTÜ asukohaks on Eesti Vabariik, MTÜ kontaktaadress on: Vaate põik 14, 12111 Tallinn.
1.4. MTÜ majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga.
1.5. MTÜ on iseseisev juriidiline isik, tal võib olla oma pangaarve.
1.6. MTÜ-l on oma sümboolika mille kinnitab üldkoosolek ja mille kasutamise kord fikseeritakse kodukorras.
1.7. MTÜ teeb koostööd selle tegevusest huvitatud ettevõtete ja organisatsioonidega, samuti riigi ja ühiskondlike organisatsioonide ja liikumistega.
1.8. MTÜ lähtub oma tegevuse korraldamisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.9. MTÜ põhikirja võib muuta või täiendada üksnes üldkoosoleku otsusega.

II MTÜ EESMÄRGID JA TEGEVUSSUUNAD

2.1. MTÜ eesmärgid ja tegevuse põhisuunad on:
a. ühendada Eesti vanatehnika taastamisega professionaalselt tegelevaid restauraatoreid ja restaureerimisettevõtteid, tõsta liidu liikmete konkurentsivõimet;
b. hoida kõrgel Eesti vanatehnika taastajate head nime ja väärikust;
c. kvaliteetse töö ja ajaloolise tehnikapärandi säästva restaureerimise väärtustamine;
d. kõrvuti moodsa tehnoloogiaga, väärtustada vanatehnika taastamise traditsioonilisi ametioskusi ning ajastutruude materjalide kasutamist;
e. esindada ja kaitsta liidu liikmete huve suhetes kolmandate osapooltega;
f. Vanatehnika Taastajate Ametiliidu ja liidu liikmete tegevuse teadvustamine avalikkusele ning potentsiaalsetele klientidele.

2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks MTÜ:
a. annab eksperthinnanguid restaureeritud vanatehnika ja restaureerija kohta;
b. korraldab liidu siseste kvaliteedistandardite väljatöötamist ja restaureerijate pädevuse hindamist;
c. aitab korraldada koolitusi ja õppepäevi, et parandada restauraatorite oskusi ja teadmisi;
d. aitab korraldada restaureeritud vanatehnika esitlusi;
e. korraldab restaureerimisalast ühistegevust õppeasutuste ja teiste institutsioonidega ning jagab selle alast teavet liidu liikmetega;
f. kogub ja levitab liidu liikmete seas vanatehnika taastamist puudutavat informatsiooni;
g. korraldab liidu liikmete ühist turundamist potsentsiaalsetele kliendigruppidele Eestis ja välismaal;
h. korraldab liidu liikmete ühistegevust;
i. teeb koostööd teiste organisatsioonide-ja vanatehnikaklubidega nii Eestis kui välisriikides;
j. arendab võimaluse korral ning vajadusel majandustegevust sel määral, kui see on vajalik MTÜ põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja materiaalsete programmide realiseerimiseks;

2.3. MTÜl on õigus rentida ning omandada kinnis- ja vallasvara Eesti Vabariigi seadustes ette nähtud tingimustel.
2.4. MTÜl on õigus sõlmida Eesti Vabariigi ja teiste riikide juriidiliste ja üksikisikutega kõiki vajalikke lepinguid, mis seonduvad MTÜ eesmärkide saavutamisega ja tegevuse põhisuundade täitmisega.
2.5. MTÜl on õigus moodustada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks esindusi ja fonde.
2.6. MTÜl on õigus avada ja sulgeda arveldus-, jooksvaid- ja erikontosid pankades.

III MTÜ LIIKMESKOND, LIIKMEKS ASTUMISE, LAHKUMISE JA VÄLJAARVAMISE KORD

3.1. MTÜ liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib arendada MTÜ eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust.
3.2. MTÜ liikmeks kandideerimine toimub vastavalt MTÜ-s kehtestatud kodukorrale.
3.3. MTÜ liikmeks vastuvõtmise otsustab MTÜ juhatus vastavalt MTÜ kodukorrale.
3.4. MTÜ liikmeskonnast võib vabatahtlikult välja astuda, informeerides sellest MTÜ juhatust.
3.5. MTÜ liikmeskonnast võidakse välja arvata liige, kes rikub MTÜ põhikirja või kodukorda, takistab MTÜ eesmärkide saavutamist või ei täida MTÜ juhtorganite otsuseid.
3.5.1. MTÜ liikme väljaarvamise otsustab MTÜ üldkoosolek, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja väljaarvataval liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 üldkoosolekul osalenutest.
3.6. MTÜst välja arvatu või välja astunu kaotab kõik MTÜ liikme õigused ja ta peab tagastama kogu tema käsutuses oleva MTÜ vara.

IV MTÜ LIIKME ÕIGUSED

4.1. MTÜ liikmetel on õigus:
4.1.1. esitada MTÜ füüsiliste liikmete hulgast esindajaid MTÜ juhtorganitesse, olla ise valitud ja võtta osa MTÜ teiste organite moodustamisest;
4.1.2. esitada MTÜ organitele ettepanekuid ja arupärimisi;
4.1.3. osaleda MTÜ poolt korraldatavatel üritustel ja tegevustes;
4.1.4. kasutada MTÜ sümboolikat vastavalt kodukorrale;
4.1.5. osaleda üldkoosolekul nii sõna- kui hääleõigusega.

V MTÜ LIIKME KOHUSTUSED

5.1. MTÜ liikmed on kohustatud:
5.1.1. tunnustama ja täitma MTÜ põhikirja ning järgima MTÜ-s kehtestatud kodukorda;
5.1.2. oma igapäevatöös orienteeruma vaid parima tulemuse saavutamisele, hoidma MTÜ mainet ja järgima häid tavasid;
5.1.3. aktiivselt osalema MTÜ tegevuses;
5.1.4. hoidma heaperemehelikult tema valduses olevat MTÜ vara.

VI MTÜ JUHTIMINE

6.1. MTÜ kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. Üldkoosolekust tuleb informeerida MTÜ liikmeid e-maili või kirja teel vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist.
6.2. MTÜ erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt siis, kui on esitatud päevakord ja seda taotleb vähemalt 1/3 (üks kolmandik) MTÜ liikmetest.
6.3. MTÜ üldkoosoleku otsused on õiguspädevad, kui kohal on vähemalt 50% MTÜ liikmetest.
6.3.1. Juhul, kui üldkoosolekule ilmub vähem kui 50% MTÜ liikmetest, määrab juhatus uue üldkoosoleku aja ja teatab sellest e-maili või kirja teel kõigile MTÜ liikmetele.
6.3.2. Teistkordse MTÜ üldkoosoleku toimumise kuupäev ei tohi olla varasem kui 7 päeva alates selle väljakuulutamisest.
6.3.3. Teistkordne MTÜ üldkoosolek on õiguspädev võtma vastu otsuseid olenemata sellel osalevate MTÜ liikmete arvust.
6.4. MTÜ üldkoosolek võidakse korraldada internetikeskkonnas.
6.5. MTÜ põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalevatest liikmetest. MTÜ eesmärkide muutmiseks on vajalik 9/10 liikmete poolthääl. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisega.
6.6. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
6.7. Üldkoosolek:
6.7.1. valib lahtisel hääletamisel enda seast juhatuse üheks kuni kolmeks aastaks;
6.7.2. teeb muudatusi MTÜ põhikirjas, kinnitab põhikirja;
6.7.3. lõpetab MTÜ tegevuse;
6.7.4. MTÜ üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid ka muudes MTÜ tegevust puudutavates küsimustes;
6.7.5. MTÜ üldkoosolek otsustab MTÜ tegevuse põhisuundade rakendamise vormid ning eesmärkide saavutamise vahendid.
6.8. MTÜd esindab ja tema igapäevast tööd juhib põhikirja alusel juhatus.
6.9. Juhatusse kuulub minimaalselt üks liige.
6.9.1. Juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek.
6.10 Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete
poolthäälteenamus.
6.11. Juhatus:
6.11.1. juhib MTÜ igapäevast tegevust ja võtab vastu otsuseid, mis ei kuulu MTÜ üldkoosoleku ainupädevusse;
6.11.2. valib enda seast juhatuse esimehe;
6.11.3. tagab üldkoosoleku otsuste täitmise;
6.11.4. sõlmib ja lõpetab lepinguid, sealhulgas töölepinguid MTÜ töötajatega;
6.11.5. käsutab MTÜ vara ja vahendeid;
6.11.7. avab pankades arveldus- ja muid kontosid;
6.11.8. annab käskkirju ja korraldusi, kehtestab kodukorra;
6.11.9. määrab järgmise aasta liikmemaksu suuruse;
6.12. arendab muud tegevust, mis on vajalik MTÜ põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
6.13. Juhatuse esimees esindab MTÜd kõikides õigustoimingutes.
6.14. Juhatuse liikme võib MTÜ üldkoosolek tagasi kutsuda, kui ta ei täida oma kohustusi või ei saa seda mingil mõjuval põhjusel teha. Sellisel juhul valitakse uus juhatuse liige.
6.15. Juhatus esitab kord aastas üldkoosolekule MTÜ tegevuskava ja oma tegevusaruande.

VII MTÜ VARA JA FINANTS-MAJANDUSTEGEVUS

7.1. MTÜ varaks on temale kuuluvad materiaalsed väärtused ja rahalised vahendid, mis moodustuvad:
7.1.2. liikmemaksudest, annetustest, kingitustest ja sponsorsummadest;
7.1.3. sihtotstarbelistest eraldistest;
7.1.4. varast, mille füüsiline või teine juriidiline isik võõrandab MTÜ kasuks;
7.1.5. varast, mille MTÜ soetab;
7.1.6. muust seaduslikust tulust ja varast.
7.2. MTÜ-le eraldatud riigieelarveliste vahendite kasutamine toimub riigieelarve seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärkidel.
7.3. MTÜ juhatus võib MTÜ kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata suuremate kui 500 € tehingute puhul ainult MTÜ üldkoosoleku nõusolekul.
7.4. MTÜ vara kasutatakse: MTÜ töö korraldamiseks; lepinguliste tööde eest tasumiseks; MTÜga töösuhetes olevate isikute töö tasustamiseks; põhivahendite ja muu vara soetamiseks; muudel põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalikel eesmärkidel.
7.5. MTÜ raamatupidamist teostatakse vastavuses Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.

VIII REVISJON

8.1. MTÜ majandustegevuse ning vara seisundi kontrollimiseks nimetab MTÜ üldkoosolek MTÜ liikmete seast ühe audiitori, milline kontrollib MTÜ dokumentatsiooni ning finants-majanduslikku tegevust.
8.2 Audiitor ei tohi samaaegselt kuuluda juhatuse liikmete hulka.
8.3. Revisjoni tehakse MTÜ-s mitte harvem kui üks kord aastas ning selle kohta esitatakse aruanne üldkoosolekul.

IX ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE

9.1. MTÜ ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
9.2. MTÜ likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
9.3. MTÜ likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Põhikiri on vastu võetud ühehäälselt VTA üldkoosolekul 9.03.2012, Viimsis.

_________________
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator


Viimati muutis Autorestauraator, 30 September Pühapäev, 2012 08:04, muudetud 4 korda kokku.



19 Märts Esmaspäev, 2012 07:53
Profiil Veebileht
VVK liige

Liitunud: 01 Märts Laupäev, 2008 00:00
Postitusi: 2784
Asukoht: Tallinn, Merivälja
MTÜ Vanatehnika Taastajate Ametiliit asutamisleping

Jaan Tuulik, Leevi Naagel, Aleksander Muhu, Taavi Pallas, Peeter Sarevet, Argo Kaur ja Märt Aarne, edaspidi „asutajad, sõlmivad alljärgneva lepingu:

1. Käesoleva lepinguga asutavad asutajad mittetulundusühingu lepingus nimetatud tingimustel.
2. Mittetulundusühingu nimi on Vanatehnika Taastajate Ametiliit.
3. Mittetulundusühingu asukohaks on Eesti Vabariik, kontaktaadress Vaate põik 14, 12111 Tallinn.
4. Mittetulundusühingu eesmärgiks on ühendada ja abistada Eesti vanatehnika taastamisega professionaalselt tegelevaid restauraatoreid ja restaureerimisettevõtteid ning tõsta liidu liikmete konkurentsivõimet.
5. Asutajad kohustuvad korvama kõik mittetulundusühingu Vanatehnika Taastajate Ametiliit loomisega seonduvad kulud.
6. Asutajad kinnitavad asutamislepingu sõlmimisega mittetulundusühingu Vanatehnika Taastajate Ametiliit põhikirja.
7. Asutajad valivad MTÜ Vanatehnika Taastajate Ametiliit juhatuse:

Märt Aarne (juhatuse esimees)
Peeter Sarevet (juhatuse aseesimees)
Leevi Naagel

Asutajate isikuandmed ja allkirjad.

MTÜ Vanatehnika Taastajate Ametiliit asutamisleping on allkirjastatud 9.03.2012 Viimsis.

_________________
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator


19 Märts Esmaspäev, 2012 07:58
Profiil Veebileht
VVK liige

Liitunud: 01 Märts Laupäev, 2008 00:00
Postitusi: 2784
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Vanatehnika Taastajate Ametiliidu Hea Tava Koodeks (HTK)

Juhindudes FIVA (The Federation Internationale des Vehicules Anciens) Torino Harta põhimõtetest käsitleme vanasõidukeid tehnilise kultuuripärandi kandjatena.
FIVA käsitluse järgi klassifitseerub vanasõidukiks mehaanilisel jõul liikuv maanteesõiduk, mille vanus on vähemalt 30 aastat. Sõidukit säilitatakse ja hooldatakse traditsioonilisel viisil ega kasutata piiranguteta igapäevaselt.

Käsitleme vanasõidukit kui oma ajastu tehnika tippsaavutust, väärtustame selle ajaloolist päritolu ning peame oluliseks vanasõiduki rolli transpordivahendina. („Ajastuks“ loetakse sõiduki ehitusaasta + 15 aastat; aastatel 1925 – 1945: ehitusaasta + 20 aastat)
Juhindume Torino Harta suunistest vanasõidukite kasutamisel transpordivahendina ja hooldamisel - korrashoiul, konserveerimisel, restaureerimisel ja remondil.
(vt: viewtopic.php?f=9&t=2867&p=9860#p9860 )

Meie tegevuse eesmärk on säilitada ja kaitsta vanasõidukeid, luues võimalusi nende piiratud kasutamiseks tavaliikluses.
Talletame ka vanasõiduki ajalugu ning dokumenteerime nende hooldus-, remondi- ja restaureerimisprotsessi.
Vanasõiduki säilitamise, töökorras hoidmise ja tavaliikluses kasutamise tagamiseks tuleks võimalusel kasutada vanu, traditsiooniliselt kasutusel olnud töövõtteid, oskusi ja teadmisi.

Kui vanasõiduki kasutamiseks tavaliikluses on vajalikud ohutuskaalutlustest lähtuvad tehnilised muudatused või parendused, tuleks piirduda ainult hädavajalike muudatustega. Vältimatud muudatused vanasõiduki ehituses ei tohiks rikkuda sõiduki ajaloolist olemust. Võimalusel peaks kasutama ajastule vastavaid tehnilisi lahendusi, säilitamaks sõiduki originaalset /originaalilähedast väljanägemist.
Näiteks: keretöödel liidetakse asendatav keredetaili osa vanaga serv-servaga keevitusega ehk pidevõmblusega. Keevisõmblused töödeldakse nii, et töö oleks esteetilise väljanägemisega ka varjatud poolelt vaadates.

Vanasõiduki säilitamine tähendab vananemise ja kasutamisega tekkivate kahjustuste vältimist. See võib nõuda mitmesugust sekkumist: konserveerimist, hooldamist ja osalist restaureerimist. See tegevus ei pruugi olla vanasõiduki juures silmaga nähtav.
Säilitamise all mõistame kõiki tegevusi, mille eesmärk on vältida või vähemalt edasi lükata vanasõiduki seisukorra halvenemist. Säilitamine ei tohiks kahjustada vanasõidukit, tema osi ning materjale ega seada ohtu tema tehnilist ja ajaloolis-kultuurilist väärtust.

Restaureerimise all mõistame tegevusi, mille käigus taastatakse olemasolevad osad ja sõlmed, valmistatakse puuduvate asemele uued osad vanade täpsete koopiatena või hangitakse sobivad varuosad ning paigaldatakse need korrektselt vanasõidukile. Restaureerimise tulemusena taastatakse vanasõiduk tema esialgses, sõiduki ajastule vastavas väljanägemises.
Restaureeritavad alad peaksid sobituma vanasõiduki ajaloolisse olemusse, kusjuures koopiatena valmistatud osad võiksid olla spetsiaalselt märgistatud ning originaalist eristatavad.

Remondi eesmärk on viia vanasõiduk töökorda. Remondil ei ole peamiseks eesmärgiks sõiduki ajastukohase väljanägemise ja originaalsuse taastamine, vaid funktsionaalsuse tagamine.

Vanasõiduki säilitamine, konserveerimine ja restaureerimine on tegevused, mille eesmärk on kaitsta sõiduki funktsionaalset, tehnilist, esteetilist ja ajaloolist väärtust.
Iga vanasõiduki puhul tuleks arvestada tema originaaldisaini, ajastu ja ajaloolise taustaga. Lähtuda tuleks austusest vanasõiduki terviklikkusesse ja autentsetest dokumentidest pärit infost.
Kõik ajastukohased muudatused, mis on ette võetud ja teostatud sõidukile tema kasutusajal, tuleks soovituslikult säilitada. Enne restaureerimist, mis viiks sõiduki täiesti algsesse seisukorda, tuleks põhjalikult uurida sõiduki ajalugu ning töö üksikasjadeni läbi mõelda ja planeerida.
Asendatavad uustoodangu osad ja sõlmed, mida kasutatakse restaureerimise käigus, tuleks märgistada püsivate markeeringutega, mis eristaks neid originaalist.

Markeerimisel on soovituslik kasutada järgmisi tähistusi:
NB – newly built, algse kuju järgi valmistatud võimalikult täpne koopia;
FR – free reconstruction, vaba ümberehitus, mis täidab varasemat funktsiooni, kuid ei sarnane originaaliga täpselt;
CS – conservational stabilization, hiljem lisatud mitteoriginaalne osa sõiduki seisundi stabiliseerimiseks.
Soovitav on lisada tähistuse järele tööde tegemise aasta kahenumbrilisena.

Vanasõidukite restaureerimisel on soovitatav võimalusel kasutada ajalooliselt autentseid materjale ning töötehnoloogiat, kui see on tehniliselt võimalik ja põhjendatud.
Vanasõidukite konserveerimise juures võib kasutada ka kaasaegseid tehnoloogiaid ja materjale, kui see on tehniliselt põhjendatud.
Tänapäevaste materjalide ja tehnoloogiate (värvimaterjalid, kummidetailid, rehvid jne.) kasutamine on kättesaadavusest, parematest kaitseomadustest ning ohutusest lähtuvalt lubatud, kui nende kasutamine ei muuda sõiduki algset väljanägemist.

Kõik vanasõidukite juures tehtavad muudatused tuleks teostada diskreetselt, austades sõiduki algset ehitust ja väljanägemist. Tehtud muudatused ei tohi olla takistuseks sõiduki originaalkuju ennistamisel. Soovitatav on säilitada kõik sõidukilt eemaldatud originaalosad, et neid saaks tulevikus vajadusel kasutada, taastada või kasutada näidistena.

Igasugune vanasõiduki juures teostatav töö tuleks süsteemselt planeerida ja dokumenteerida. Vastavad andmed tuleks säilitada pildimaterjalina ja tööde kirjeldusena koos vanasõidukiga.

Soovitatav on vanasõidukile taotleda FIVA ID kaart (FIVA IDENTITY CARD). See on standardiseeritud rahvusvaheline dokument, mille on koostanud FIVA. See annab ülevaate vanasõiduki olemusest, tehnilistest andmetest ja ajaloost dokumendi koostamise ajal.
FIVA ID kaart kehtib 10 aastat ja muutub kehtetuks, kui vanasõiduk vahetab omanikku.

_________________
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator


09 Märts Neljapäev, 2017 14:12
Profiil Veebileht
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Vasta teemale   [ 3 postitust ] 

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
Designed by ST Software for PTF.
phpbb.ee 3.0.9