4. Uste remont

Vasta
Sõnum
Autor
Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

4. Uste remont

#1 Postitus Postitas Autorestauraator »

4. Uste remont
------------------------------------------
Tegemist on kaheukselise mudeliga. Peab ütlema, et uksed on hästi säilinud. Nii sisemine, kui ka välimine pool on suhteliselt siledad. Muidugi on roostekahjustusi ja ka deformatsioone, eriti ukse tagumise serva juures.

Pilt

Pilt

Võib-olla on uste hea seisukorra põhjuseks see, et sisemine pool tundub olevat 1,5 mm-sest plekist tehtud.

Pilt

Pilt

Huvitav on nende uste juures veel see, et katteplekk ei ole peale valtsitud, nagu tänapäeval harjunud oleme. Sisemise ja välimise poole plekid on lihtsalt punktkeevitusega kokku pandud. Alguses tekkis küll kahtlus, et ehk on hilisema remondi käigus nii tehtud. Põhjalikumal uurimisel ja teadjamatega konsulteerides jõudsime järeldusele, et nii peabki olema.
Kuna ukse raam (sisemine pool) on üsna halvas seisus, võtsime kattepleki maha.

Pilt

Kas raam tuleb täiesti osadeks teha, või saame kergemini hakkama, otsustame peale raami puhastamist.

Pilt

Kattepleki võtsime selliselt maha, et kuskile kahekordseid plekke ei jääks. Siis on võimalik katteplekk happevannis ära puhastada. Mitmekordse pleki vahelt ei oleks võimalik hapet välja pesta.

Pilt

Keevituse kohad on välja puuritud. Värvieemaldajaga on värv-pahtel maha võetud.

Pilt

Pleki servad on roostest, lahtipuurimisest ja lõikamisest kahjustada saanud. Pleki kuju un siiski üsna hästi säilinud.
Ukse raam on valmistatud 1,5 mm-sest plekist. Katteplekk aga 1 mm-sest. Raami osa on küllalt tugev, et liivapritsiga puhastades midagi oluliselt kõveraks ei läheks.

Pilt

Raami hingede poolne külg oli väga ära lagunenud. Arvatavasti on konstruktsioon natuke nõrk olnud, igathes on hingesid mitmeid kordi keevitatud. Võtsime selle külje lahti ja ilmelt ei ole siin enam midagi taastada. Õigem on kogu detail uus teha.

Pilt

Katteplekki siiski liivapritsiga puhastama ei julgenud hakata. Varasemast on selline kogemus, et ka väga väikese survega puhastades kipub plekk, eriti kui see on suhteliselt sile tükk, siiski pingesse minema. Pärast on vana kuju taastamine väga vaevarikas, parem katsun seda vältida. Roostet oli sellel tükil parasjagu, eriti alumine serv ja keskel, tugevduspõõna all. Katteplekk läks ööpäevaks happevanni.

Pilt

Siin on näha, et eriti roostes kohad, allserv ja keskel, on eriti hästi puhtad. Asi selles, et nendes kohtades ei olnud algsest värvikihist enam mingit jälge. Nii saigi hape nendes kohtades tõhusamalt tegutseda. Peale happest tulekut survepesu ja kuivatamine. Seejärel puhastamine terasharjaga.

Pilt

Ukseraami alumine külg oli suhteliselt heas korras. Roostetanud oli see välimine serv, mis katteplekiga kokku oli keevitatud. Ukse lahtivõtmisel oli see osa juba praktiliselt ära lagunenud. Nüüd tegime alumisele küljele puuduva osa juurde. Pildilt on näha, et jätkukoht läheb umbes poole pleki laiuselt piki aluskülge.

Pilt

Sellel pildil on näha alumise külje jätkukoht altpoolt vaadatuna. Peale jätkukoha rihtimist tuleb pleki serv õigesse mõõtu lõigata.
Eri detailide lahtipuurimise kohad tuleb ka ära remontida. Tihti on kahe pleki vahe ka üsna tugevalt roostekahjustusi saanud. Väljastpoolt vast ei ole erilisi jälgi nähagi, seestpoolt aga küll.

Pilt

Sellistesse kohtadesse on kõige õigem lapid sisse keevitada.

Pilt

Siin on siis lapitud ja rihitud serv. Alumine serv on ka juba külge keevitatud. Allserva konstruktsioon oli tehtud selliselt, et kumera kujuga nurgik on keevitatud ülevalt poolt põhjapleki külge.

Pilt

Eespool oli pilt katkisest küljeplekist, kuhu kinnitusid uksehinged. See plekk sai nüüd täielikult uus tehtud.

Pilt

Selleks, et kergem oleks pleki kujusid mõõta, on teise poole uks esialgu terveks jäetud. Tööd saigi alustatud nii, et remontima hakkasime viletsamas seisukorras ust. Nüüd tuleb teise poole järgi see uus külg paika sättida.

Pilt

Kui mõõdud paigas, tuleb detail kinni keevitada. Teha võib seda punktkeevitusega. Kui punktkeevitust ei ole, lõikame ühele plekile u. 5 mm läbimõõduga augud sisse ja keevitame läbi augu kaks plekki kokku.
Nüüd veel nurgad korralikult ära vormistada ja sisemine pool ongi valmis.

Pilt

Peale keevitamist tuleb õmblused ära käiata (puhastada) ja kogu töö puhtaks harjata.

Pilt

Järgmiseks tuleb hinged ära remontida, ukseraam läheb seinale oma aega ootama.

Pilt

Nüüd tuleb asuda ukse katteplekki remontima. Milliseid defekte siis katteplekil on? Uks on ehitatud selliselt, et seestpoolt, umbes poole ukse kõrgusel, on plekki toetanud tugevdusvöö. See on midagi sarnast, nagu tänapäeva autode ustes nimetame "turvapalgiks". Wandereri ukse puhul ei ole selle ülesanne küll mitte turvalisus, vaid pleki kumeruse toetamine. Selle toe ja pleki vahele on aja jooksul kogunenud üsna palju roostet. Pildil on selle koha peal heledam triip.

Pilt

Kui seda kohta lähemalt uurida, on näha suuri roostekahjustuste süvendeid. Proovisin naaskli otsaga ja kohe oli auk sees. Sellist kohta ei ole mõtet sisse jätta.

Pilt

Otsustasin kogu kahjustatud koha umbes 100 mm laiuse ribana välja lõigata. Asemele tuleb keevitada uus riba.

Pilt

Sellel pildil "paik" juba omal kohal, väljalõigatud vigane koht kõrval.
Peale selle on praktiliselt kõik servad üsna "õnnetu" väljanägemisega. Kahe pleki vahel on samasuguseid roostekahjustusi,sellele lisaks lahtipuurimise augud ja keevitused varasemast ajast.

Pilt

Kõik servad tuleb umbes 50 ... 60 mm laiuselt uuendada. Sellel pildil on näha hingede poolne serv. Esialgu on see nö. "traageldatud". Seejärel tuleb pideva õmblusega kinni keevitada.

Pilt

Sellelt pildilt on näha, et kõik kattepleki servad on remonditud. Ukse kokkumonteerimise tegin esialgu väikeste poltide abil. Miks nii? Aga sellepärast, et enne lõplikku kokkukeevitamist tuleb uks ka ette sobitada. Nüüd on võimalik veel ukse "kiivsust" muuta. Kui kokku keevitada, siis enam mitte. Veel on vaja paika panna hinged, aknasiinid, ukselukud, käepidemed ja viimasena sisemised pooled ka ära värvida. Peale kokkukeevitamist oleks ukse sisemuse värvimine üsna tülikas töö.

Pilt

Pilt

Teise ukse katteplekil on samasugused vigastused, nagu esimesel. Kõik servad, peale ülemise tuleb asendada, samuti on tugevalt roostest kahjustatud ukse keskosa.

Pilt

Otsustasin selle ukse juures kasutada natuke teistsugust tehnikat. Eelmine kord lõikasin kattepleki keskosast umbes 100 mm laiuse riba välja ja asendasin uuega. Tekkis mõte, kas ei oleks võimalik roostekahjustusega koht katta tinaga? Üldiselt ei ole ma eriti hea meelega tinaga katmist kasutanud, kuna arvan, et tinal on heade omaduste kõrval ka halbu. Näiteks tekib tinaga kaetud koha kõrval lihtsamini korrosioon. Seekord siiski tegin proovi. Kuna meil oli parajasti autokere restaureerijate õppepäev, siis Peeter Sarevet, kellel on tina-töötlemise alal suuremad kogemused, võttis asja näitlikult ette. Roostekahjustused on üsna sügavad. Läbivaid aukusid oli siiski ainult mõni üksik, väike koht. Plekk on eelnevalt happevannis roostest täielikult puhastatud.

Pilt

Selliselt puhastatud pind kaetakse tina-krundi kihiga. Katmiseks on hea kasutada pintslit.

Pilt

Hallikas pind on krunt. Nüüd tuleb see krunditud pind gaasipõletiga ühtlaselt ära kuumutada. Ühtlaselt sellepärast, et ebaühtlane kuumutamine võiks plekile pinged sisse jätta, plekk muutuks kõveraks. Kuumutada tuleb nii palju, et tina korralikult ära sulab ja pleki konarused tinaga märguksid. Siis on vaja tina pinnale tõusnud rabustaja jääk ära puhastada. See on pruunikas kiht tina pinnal. Kõige kindlam on kasutada pesemiseks vett ja karukeelt. Kogu mustus tuleb eemaldada! Muidu jääb happelist materjali tina kihi sisse ja see ei ühine tinapahtliga.

Pilt

Siin pildil on spetsiaalne keretina juba metalli pinnale kantud ja toimub pahteldamine. Kõrvalt on näha, et krunditud pind on korralikult puhastatud. Tina pealekandmiseks tuleb pleki pinda ja tinapahtli pulka niipalju kuumutada, et tinapahtel muutub pehmeks, aga ei hakka veel sulama. Kui vajalik kogus tina on peale kantud, võib alustada pahteldamist. Kasutatakse pöögipuust pahtelduslabidaid. Puidu pind tuleb kergelt õliga sisse määrida. Siis ei jää tina puidu külge kinni. Kuuma tuleb põletiga aeg-ajalt juurde anda. Kui tina on vajaliku kuju kätte saanud, laseme pleki maha jahtuda.

Pilt

Liigne tina tuleb nüüd maha hööveldada. Selleks on olemas spetsiaalselt auto keretööde jaoks mõeldud tööriist. Töötlemine on suhteliselt kerge. Anname tinale sellise kuju, et värvi alt ei oleks lapitud koht märgatav.

Pilt

Siin on uks kogu vigastatud koha laiuses tinaga pahteldatud ja ka silutud. Happelise räbustaja jäägid oleks vaja korralikult ära pesta. Mina kasutasin selleks kerget leeliselahust. Kõigile ettevaatusabinõudele vaatamatte ootas mind õppepäevale järgnenud hommikul ees selline pilt:

Pilt

Siin ei aita muu, kui.....

Pilt

Et asi kindlam oleks, otsustasin selle ukse kohe roostereaktiivse krundi ja 2K krundiga ära kruntida.

Pilt

Ka see uks on esialgu väikeste poltidega kokku pandud. Miks? Vt. eestpoolt. Ukse plekid on siis nüüd valmis.

Pilt
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Vasta

Mine “Wanderer W 23 Cab, 1938 [Autorestauraator]”