Harley- Davidson tüüp C 1930

Vasta
Sõnum
Autor
Veteran
VVK liige
Postitusi: 258
Liitunud: 04 Oktoober L, 2008 00:00
Asukoht: Viljandimaa

Harley- Davidson tüüp C 1930

#1 Postitus Postitas Veteran »

Käisin siis päevas mitmeid kordi ratast imetlemas ja peremehega juttu ajamas...ilusast ilmast ja rattast.
Ratas oli aastate eest olnud kasutusel järvel talvel kalalkäikudel, kui lumi paks ei olnud. Mul oli aga valmis saamas krossi IZ- 60 (on vist nii selle krossika mark) mis oli ümber kohaldatud tänavasõiduks, sadul oli moodsam, ühele, tuled olid peal ja oli nagu 6- päeva tsikkel. Kunagi varem oli mul olnud samuti sportlikuks tehtud "Moskva"
Kahju oli küll, kuid tuli see ratas ohverdada vahetuskaubana Harley vastu. Peale laagrist naasmist putitasin paar päeva IZ, tegin temaga ka proovisõidu paar ringi ümber Jaani kiriku, see asub PM kõrval , ja veeretasin ratta Gaz- 51 kasti ja sõit läks Võrtsjärve poole.
Tagasi tulin juba üliõnneliku Harleyomanikuna.
Ette rutates veel niipalju, et aastaid hiljem ajasin oma kunagise IZ-i jälgi, kuid asjata, ratta saatus jäi segaseks. Minule jäid orig. sadul ja võistlusnumbrite plekkalused, mis nüüdseks on leidnud uue peremehe.
Vahepeal sain samast talust veel päris korraliku "Moskva"

Tervitab Veteran.

Veteran
VVK liige
Postitusi: 258
Liitunud: 04 Oktoober L, 2008 00:00
Asukoht: Viljandimaa

Harley-Davidson 500

#2 Postitus Postitas Veteran »

Sügisel alustasingi ratta restaureerimisega, aasta oli siis ilmselt 1976. Ma ei lammutanud ratast kohe laiali, vaid alustasin pisemate detailide taastamisega, enamus neist tuli ka kroomida.
Nii tuli kõigepealt vana kroom detailidelt maha lasta võtta, siis uuesti pind ette valmistada jakuna Viljandis vasetamisega ei tegeldud, siis oli parasjagu poleerimist, et pinnad heaks saada. Suur viltseib käis puidutreipingi padrunisse ja seal me siis kordamööda Arvoga töötasime. Tõsi, tema peaaegu uuel 1939 a AJS-il polnud suuremaid iluvigu kroomil, küll aga värvis ta ratta uuesti üle.
Ekskavaatoritsehh oli pioneerimajast 10 min. jalutuskäigu kaugusel ja nii sai ülepäeviti uus ports asju viidud ja valmis asjad ära toodud. Kroomijad kiitsid meie ettevalmistustööd ja tegid hea meelega, samas näitasid ka mõne Jawa või muu mehe poleerimata tükke, kes lootsid, et kroomimine teeb asja ilusaks ka ilma eelneva ettevalmistuseta.
Peagi tuli hakata värvi alla minevaid tükke puhastama. Peale mitmeid katsetusi terasharjadega, mis käia asemel pöörlema panime, relakat ju ei osanud veel uneski näha, leidsin sobiva lahenduse umbes 7-8 mm trossijuppidest valmistatud ketta näol. See ketas pidas umbes ühe kolmandiku tsiklidetailide puhtakslaskmisele vastu ja "võttis" vana värvi ja roostet nii, et sädemid lendasid. Ebamugavam oli raami lasta, pidi ju rasket raami kätega hoidma, kuid puhtaks kõik sai jakõiksugused nurgatagused olid ka ok tänu pikkadele harvematele harjastele.
Tuult tegi see hari aga parasjagu ja aasta lõpupäevil, kui olin otsustanud maksku mis maksab viimasedki jupid puhtaks saada veel vanal aastal ja kuna ruum oli jahedavõitu sel päeval (polnud ju aega kütta!) siis saingi kerge matsu külmetuse näol.
Lisan siia pildi sellest minu leiutatud terasharjast. Harja läbimõõt oli 30 cm ja drell seda ringi ajada ei jaksanud, siis sai see ketas kinnitatud lauakäia külge. Pisemaid asju oli väga mugav lasta, aga nagu ma eelpool mainisin, ratta raami laskmine polnud just kõige mõnusam.

Pilt

Tervitab Veteran.

Vasta

Mine “Le Grimpeur (1924) [Veteran]”