4.10.2009, Restauraatorite päev, Tagadi

Info peamiselt Eestis toimuvate vanatehnikaürituste kohta
Sõnum
Autor
hundu615
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 13
Liitunud: 01 September T, 2009 00:00

#11 Postitus Postitas hundu615 »

Sind oli selle senaga kõige tagumisse nurka ka surutud :D

Eints
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 8
Liitunud: 26 Jaanuar E, 2009 00:00
Asukoht: Tartu maakond

#12 Postitus Postitas Eints »

Muide paljud peavad ka tänulikud olema elektrilisele Atv´le ja selle juhile.Poleks eal uskund ,et see kangutab mudast välja transiti mis temast mitmeid kordi raskem oli ja vedas seal välja nii mõnegi kaubiku mis maast laeni tavaari täis. :mrgreen:

indrek
VVK liige
Postitusi: 39
Liitunud: 10 Märts E, 2008 00:00
Asukoht: Tartumaa
Kontakt:

#13 Postitus Postitas indrek »

Varavamehaanik kirjutas: Kasumi ettevõtmisena võiks Restauraatorite Päevi korraldada ka Saku Suurhallis, kuid siis kaob ära mingi protsent vanamehi, kes kuurialustest oma kola välja veavad, ja alles jäävad vaid majanduslikult põhjendatud kauba pakkujad.
Olgem ausad, see kontingent on Kurtna, ptüi, vabandust - Tagadi laadalt juba kadumas. Eilegi oli poole päeva ajal mõneski boksis kuulda, et näe - varsti juba pool piletiraha tagasi teenitud...

Varavamehaanik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 95
Liitunud: 10 September N, 2009 00:00
Asukoht: Kuusalu
Kontakt:

#14 Postitus Postitas Varavamehaanik »

Mulle kohe meeldib Tagadi laada teemal jahuda, sest mina olen see, kes selle kõige eest vastutab. Keegi peab ju mingite asjade eest vastutuse võtma, osa vastutust on ahvatlev aga osa on üsna tüütu. Lähis-Ida pommiplahvatuste eest tahavad kõik rühmitused vastutust endale võtta, et siis tegijama organisatsioonina näida, aga Tagadi eest ei taha eriti keegi vastutada. Aga pole hullu...
Asja taust on selles, et kunagi 1978. aastal hakkasid laadad pihta, kui mälu mind ei peta, siis Pikaveres. Vahepealse juhtimisvaakumi ajal võttis Eesti Vanamootorrattaklubi "Unic-Moto" Pikaveres juhtimise üle. Pikaveres oli üks igavene mudane plats ja maksimaalselt 30 osalejat pidid pidevalt mudas sumpama. Üle kümne aasta tagasi pakkus Urmas Teearu välja, et hakkame Tagadil koos käima. Hakkasimegi, müügiplats maksis 30 krooni ja sissepääs 10 krooni. Raha koguti selleks, et pärast saaks prügi ära vedada. Kõik mahtusid ilusasti platsile ja külastajate parkla oli Sipelga poe ees. Oli tore vanatehnikaüritus!!!

Paari aasta pärast olid kohal kõik kes seal praegugi käivad, ehk miljon inimest. Kui alguses tundsid kõik kõiki, siis enam ei tundnud vend venda. Katsusime neid inimesi ära ajada, karjusin läbi ruupori, et "järgmisel aastal üritust enam ei toimu, minge rahulikult laiali", paar roppu sõna ka lisaks. Ikka tulid inimesed kokku, isegi kuulsaid inimesi oli nende seas ja mainekaid tõsielustaare. Mulle ei mahu siiani pähe, kas kõik need inimesed on tõesti vanatehnikahuvilised?
Minu peale kaebasid kõikide erakondade esindajad ja Riigikogu erinevad komisjonid arutasid minu personaalküsimust kinnistes töötubades. Kaitsepolitseile tehti ülesandeks uurida minu tausta ja seotust globaalse relvamüügiga. Vallavalitsus korraldas eriistungeid, konstaabel lasti lahti. Laada võimalikku ärajätmist ja sellest tulenevaid tagajärgi on arutanud ka Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon.

Tänaseks on Tagadi Restauraatorite Päev kõige kontrollitum ja reglementeeritum üritus Eestis. Selle pärast on ka platsi maks selline nagu on. Erinevate seaduste pärast on ka müügiplatsid aiaga piiratud ja kohad nummerdatud. Kõikide müüjate kaup pildistatakse üles ja ostjad jäädvustatakse filmilindile. Kõikide müüjate taustakontroll käib läbi mitmekordse kontrolli. Kõik müüjad annavad vastutuse võtmise kohta lausa digitaalallkirja, kuigi mõni loll ei saa sellest aru ja müüb nähtavalt keelatud kaupa. Lausa imekspandav on inimeste arvamus, et keegi neid seal ei tunne, või nad lihtsalt ei usu seda.

Minule on selle ürituse vastutuse eest (registreerimata relvade jaemüük ja suurekoguseline lõhkeaine käsimüük) allkirja andmine endiselt vahva vanatehnikahobi ja tsikliklubi eest seismine.
Ronisin garaazi katusele ja vaatasin seda inimmassi ja muigasin: "Paras, et poris kinni olete, kulub vahel ära!" Meeldivat teenindust ja parimat ürituse korraldust ei hakka Tagadil kunagi toimuma ja seda just selleks, et hoida juhuslikku massi võimalikult väikesearvulisena. Mingil hetkel peaks ju nõrgemad koju jääma ja tugevamad pinnale tõusma.
Jube hea ja lõõgastav on panna vanad tunked selga ja käia valesti parkivate liisingupannide akendest roppusi sisse röökimas, isad lähevad higiseks ja emad katavad lastel kätega kõrvu kinni. Tore on ka kergärrituvaid keskeakriisis ilusmehi jooksutada mööda mudast aiaäärt valgete kingadega ühest väravast teise (järgmise aasta plaan on lasta neil üle aia hüpata, sel aastal mõne vennaga juba õnnestus, päris naljakas).
Igastahes meie korraldame tagasihoidlikku vanade tsiklite juppide vahetust, aga mingid Georgi lintidega vennad sebivad riigivastaseid plaane sama platsi peal ja mingid liisingupannidega meinstriimi vennad ummistavad kohalikke uulitsaid. Kõige selle taustal tundub üks mudane pühapäev äärmiselt väike probleem olevat ja ilmselt te mõistate ka mõnes teises teemas minu sallimatust igasuguste "pronkssõduriteks" moonduvate vanatehnikasõprade suhtes.

PS Tänu Tagadi ürituse telgitagustele kirjutan mina igal pool internetis oma päris nime all, sest ei ole erilist põhjust kehastuda mingiks Kohuke123-ks või Kummik888-ks, sest nii on meil ainult omavahel raske suhelda. Need, kes teada tahavad, teavad niigi kõiki vanatehnikahuvilisi ja seda, et te samade paroolidega käite transvestiitide kodulehel salaja tutvumas. Siia peaks nüüd paigutama naeratava kakukese...

Vasta

Mine “Vanatehnikaüritused”