26.06.2009, Kindral Laidoneri Memoriaal 2009
Postitatud: 20 Detsember L, 2008 10:46
KINDRAL LAIDONERI MEMORIAAL 2009
Reedel, 26. juunil 2009 toimub vanade jõuvankrite ja mototsiklite "Suur võiduajamine" trassil Viimsi - Rocca al Mare - LaitseRallyPark - Lihula - Hansalinn Pärnu.
Laupäeval, 27. juunil toimub Pärnus Hansapäevade programmis vanatehnika paraad ja näitus.
"Suur võiduajamine" algab Johan Laidoneri mõisast, Viimsis, kell 11 päeval. Osavõtjate registreerimine, tehnika näitamine ja ekskursioon Viimsi mõisas algab juba paar tundi varem.
Ootame osalema kõiki vanasõidukihuvilisi, kelle sõiduriist on piisavalt töökindel, et võiduajamisele vastu pidada. Siiski eeldame, et sõiduvahend võiks olla "sündinud" enne 1975. aastat! Juhul, kui masin on noorem, aga tahtmine "Suurest võiduajamisest" osa saada on siiski tugev, võid oma soovist korraldajatele teada anda!
Ja kui see trass sinu sõidukile liiga raske tundub, tule otse Pärnusse, näituse toimumise paika. Seal hakatakse saabujaid ootama juba kella neljast peale lõunat.
Klubi Unic Pärnu sektsioon
LaitseRallyPark
Virtuaalne Vanatehnikaklubi
PPILLE RUSSI PILDID
Kristjan Luts,
Eesti Sõjamuuseum -
kindral Laidoneri Muuseum,
ekspositsiooniosakonna juhataja:
KINDRAL JOHAN LAIDONER
(12. veebruar 1884 – 13. märts 1953)
Oma maailmavaate poolest olen optimist
Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja Mari, neiupõlve nimega Saarseni (1851–1938), esimese pojana.
...Minu kooliaja algus läks aga just kokku vallakoolide venestamisajajärguga ja me pidime kõik täie jõuga hakkama vene keelt õppima... Laidoner
Johani õpingud algasid Viiratsis, edasi jätkas Johan õpinguid Viljandi linnakoolis. Lõpetanud linnakooli, muutus rahapuudus takistuseks edasiõppimisel. Ainus võimalus edasiliikumiseks näis olevat sõjaväeteenistus koos peatse astumisega sõjakooli.
Johan, kes õppis Vilniuses jalaväe junkrukoolis, kohtus esimest korda oma tulevase abikaasa Maria Kruszewskaga 1905. aastal Vilniuses. Abielu sõlmiti 30. oktoobril 1911.
6. augustil 1901 aastal astus Johan Laidoner vabatahtlikuna vene keiserlikku sõjaväkke – 110. Kaama jalaväepolku Kaunases.
14. septembrist 1902 kuni aastani 1905 õppis Vilniuses jalaväe junkrukoolis, mille lõpetas alamleitnandina.
Kooli lõpetamisel määrati Laidoner 4. mail 1905 teenistusse 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polku Kaukaasias.
1909. aastal sooritas ta edukalt Peterburi keiserliku Nikolai sõjaväeakadeemia sisseastumiseksami.
1. juunil 1912 aastal lõpetas Johan Laidoner sõjaväeakadeemia 1. järgu diplomiga.
1913. aastal määrati ta 1. Kaukaasia kütipolgu rooduülemaks.
Just I maailmasõja eel või alates 1914. aasta juulis või augustis viidi ta sealt üle III Kaukaasia korpuse staapi kindralstaabi ohvitseriks. Selle korpusega läks ta edelarindele — Galiitsiasse. Kindralstaabi kaptenina juhtis ta mitut edukat luureretke, mille eest sai ta Püha Jüri 4. järgu ordeni ja Püha Jüri mõõga.
1915. aastal määrati kapten Laidoner 21. diviisi staabi vanemadjutandiks; novembri või detsembrikuus saadeti ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks.
1917. a määrati Laidoner Kaukaasia Grenaderidiviisi staabiülemaks, sama aasta oktoobris aga viidi üle 62. diviisi staabiülemaks Molodet¨nosse Minskist umbes 50 km loodes.
1917. aasta alguseks oli Venemaa jõud otsas. Rindel tabas Vene vägesid üks lüüasaamine teise järel. Sõjavägi lagunes. Üle pooleteise miljoni sõduri oli oma väeosadest deserteerunud.
Eesti rahva suurimaks sooviks tol ajal oli mööda Venemaad laiali paisatud eesti sõjameeste koondamine kodumaale ja rahvusväeosade loomine.
....artikkel täispikkuses vaata siit.
Reedel, 26. juunil 2009 toimub vanade jõuvankrite ja mototsiklite "Suur võiduajamine" trassil Viimsi - Rocca al Mare - LaitseRallyPark - Lihula - Hansalinn Pärnu.
Laupäeval, 27. juunil toimub Pärnus Hansapäevade programmis vanatehnika paraad ja näitus.
"Suur võiduajamine" algab Johan Laidoneri mõisast, Viimsis, kell 11 päeval. Osavõtjate registreerimine, tehnika näitamine ja ekskursioon Viimsi mõisas algab juba paar tundi varem.
Ootame osalema kõiki vanasõidukihuvilisi, kelle sõiduriist on piisavalt töökindel, et võiduajamisele vastu pidada. Siiski eeldame, et sõiduvahend võiks olla "sündinud" enne 1975. aastat! Juhul, kui masin on noorem, aga tahtmine "Suurest võiduajamisest" osa saada on siiski tugev, võid oma soovist korraldajatele teada anda!
Ja kui see trass sinu sõidukile liiga raske tundub, tule otse Pärnusse, näituse toimumise paika. Seal hakatakse saabujaid ootama juba kella neljast peale lõunat.
Klubi Unic Pärnu sektsioon
LaitseRallyPark
Virtuaalne Vanatehnikaklubi
PPILLE RUSSI PILDID
Kristjan Luts,
Eesti Sõjamuuseum -
kindral Laidoneri Muuseum,
ekspositsiooniosakonna juhataja:
KINDRAL JOHAN LAIDONER
(12. veebruar 1884 – 13. märts 1953)
Oma maailmavaate poolest olen optimist
Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja Mari, neiupõlve nimega Saarseni (1851–1938), esimese pojana.
...Minu kooliaja algus läks aga just kokku vallakoolide venestamisajajärguga ja me pidime kõik täie jõuga hakkama vene keelt õppima... Laidoner
Johani õpingud algasid Viiratsis, edasi jätkas Johan õpinguid Viljandi linnakoolis. Lõpetanud linnakooli, muutus rahapuudus takistuseks edasiõppimisel. Ainus võimalus edasiliikumiseks näis olevat sõjaväeteenistus koos peatse astumisega sõjakooli.
Johan, kes õppis Vilniuses jalaväe junkrukoolis, kohtus esimest korda oma tulevase abikaasa Maria Kruszewskaga 1905. aastal Vilniuses. Abielu sõlmiti 30. oktoobril 1911.
6. augustil 1901 aastal astus Johan Laidoner vabatahtlikuna vene keiserlikku sõjaväkke – 110. Kaama jalaväepolku Kaunases.
14. septembrist 1902 kuni aastani 1905 õppis Vilniuses jalaväe junkrukoolis, mille lõpetas alamleitnandina.
Kooli lõpetamisel määrati Laidoner 4. mail 1905 teenistusse 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polku Kaukaasias.
1909. aastal sooritas ta edukalt Peterburi keiserliku Nikolai sõjaväeakadeemia sisseastumiseksami.
1. juunil 1912 aastal lõpetas Johan Laidoner sõjaväeakadeemia 1. järgu diplomiga.
1913. aastal määrati ta 1. Kaukaasia kütipolgu rooduülemaks.
Just I maailmasõja eel või alates 1914. aasta juulis või augustis viidi ta sealt üle III Kaukaasia korpuse staapi kindralstaabi ohvitseriks. Selle korpusega läks ta edelarindele — Galiitsiasse. Kindralstaabi kaptenina juhtis ta mitut edukat luureretke, mille eest sai ta Püha Jüri 4. järgu ordeni ja Püha Jüri mõõga.
1915. aastal määrati kapten Laidoner 21. diviisi staabi vanemadjutandiks; novembri või detsembrikuus saadeti ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks.
1917. a määrati Laidoner Kaukaasia Grenaderidiviisi staabiülemaks, sama aasta oktoobris aga viidi üle 62. diviisi staabiülemaks Molodet¨nosse Minskist umbes 50 km loodes.
1917. aasta alguseks oli Venemaa jõud otsas. Rindel tabas Vene vägesid üks lüüasaamine teise järel. Sõjavägi lagunes. Üle pooleteise miljoni sõduri oli oma väeosadest deserteerunud.
Eesti rahva suurimaks sooviks tol ajal oli mööda Venemaad laiali paisatud eesti sõjameeste koondamine kodumaale ja rahvusväeosade loomine.
....artikkel täispikkuses vaata siit.