1. leht 2-st

Keevitusgaasid: CO2, AGA MIX 20 ja MISON 25

Postitatud: 14 Märts P, 2010 18:56
Postitas Autorestauraator
Keevitusgaasid süsinikdioksiidCO2, AGA MIX 20 ja MISON 25

Süsinikdioksiid,
ehk rahvakeeli süsihappegaas on MIG keevituse juures kaitsva gaasina kasutusel väga ammu. Kutsuti ju MIG keevitustki süsihappegaasi-keevituseks. Ka mina olen süsihappegaasi kasutanud aastaid. Kasutada saab teda tavaliste süsinik-konstruktsiooniteraste keevitamisel ja autoplekk, õigemini autokerede remondi juures kasutatav külmvalts leht-teras kuulub selliste vähelegeeritud teraste hulka. Keevituse kvaliteet on tundunud rahuldav, võibolla isegi hea ja erilisi probleeme ei ole ka täheldanud.
Süsihappegaasi turustatakse veeldatud olekus terasballoonides:

Pilt

Süsihappegaasi reduktor näeb välja selline:

Pilt

Kasutada saab seda reduktorit ainult süsihappegaasi jaoks. Mina olen kasutanud suuri pudeleid, kuna hind on suurte pudelite puhul soodsam. Pudelid olen rentinud AGA-st ja rendilepingud olen ka teinud hästi pikad, see on soodsam.
Suurte pudelite puuduseks on see, et neid on meie taolistel, "väikestel tegijatel", raskem transportida. Pudeli kaal on päris suur, ega teda ikka sülle ei võta. Ja sõiduautosse paigutab ainult siis, kui on universaalkerega auto. Siiski kipub vahel pudel oma raskuse tõttu autole liiga tegema. Mugavam on transportida kergjärelhaakega.

Miks olen jäänud AGA kliendiks? Kui gaasi kulutamine on suhteliselt väike, siis võiks ju ette kujutada, et oma ballooniga oleks asi ökonoomsem! Mulle siiski mingil ajal tundus, et teiste firmade balloonid pidasid vastu, kas ma keevitasin palju või vähe, ikka ainult 3 ... 4 kuud. Siis oli pudel tühi. Asi on ilmselt ventiilides ja reduktori tihendites. AGA garanteerib korralikud ventiilid, mida võtmega sulgema ei pea, ventiil on kontrollitud ja töötab. Ja tulemuseks oli see, et vahetan pudeleid umbes poole aasta tagant. Järelikult nö. vene ventiilidega jooksis gaas lihtsalt niisama välja.

Süsihappegaas tundus hea niikaua, kui midagi paremat polnud proovinud. Praegu on proovimiseks veel kaks gaasi: AGA MIX 20 ja MISON 25.
Õppepäeval tahtsin, et poisid prooviksid, kuidas erinevad gaasid tunduvad!

AGA MIX 20 koosneb argoonist, millele on lisatud 20% süsihappegaasi. See gaas on ka ette nähtud legeerimata või madalaltlegeeritud süsinik-teraste keevitamiseks. Roostevaba ja alumiiniumi keevitamiseks see gaas ei sobi.Peab kohe ütlema, et selliste gaaside kasutamine toob kaasa lisakulutusi. Esiteks, on vaja teist reduktorit:

Pilt

Selline reduktor sobib argoonile, AGA MIX-ile ja MISON-ile.
Teiseks, mõlemad gaasid ei ole veeldatud, vaid gaasilises olekus. Neid ei mahu pudelisse sama palju, kui süsihappegaasi. Järelikult on kulutused gaasile suuremad!
Nüüd ongi küsimus selles, et kas nende gaasidega keevitades on keevituse kvaliteet, jõudlus või midagi muud nii palju parem, et tasuks seda lisakulutust teha?

Esimene mulje AGA MIX 20-ga oli see, et "keevitamise hääl" on hoopis teistsugune. Vastupidiselt mõne teise arvamusele, ütlen mina, et hääl on palju suurem. On tunne, nagu käiks mingi intensiivne "keemine" ja plärtsub nii, mis kole. Võiks arvata, et metallipritsmeid on ka rohkem..... aga vist ei ole! Tundub, et pritsmed on nagu peenemad ja need ei jää metalli külge nii kõvasti kinni. Terasharjaga üle harjates on ainult mõni üksik pritse kuskil kinni sulanud. Üldiselt on metall puhas. Süsihappegaasi puhul on kinnisulanud pritsmeid ikka palju!
Ja teine tähelepanek: tundub, et metall jookseb paremini laiali. Ilmselt on parem ka õmbluse kvaliteet. Kui sama voolutugevusega keevitada, siis süsihappegaasi puhul jääb õmblus tublisti kõrgem! Ütleks isegi nii, et AGA MIX-i puhul peaks voolu vähemaks keerama. Aga keevitamise kiirus oleks nagu suurem. Minul on seda raske hinnata, aga võibolla on väikese kogemusega keevitajal selle gaasiga lihtsam õppida?
Kõike seda mõõta on muidugi väga raske, need on ikka tunnetuslikud tähelepanekud. Seepärast oleks huvitav kuulata ka teiste kogemusi!

MISON 25 koosneb argoonist, millele on lisatud 25% süsihappegaasi ja 0,03% lämmastikoksiidi (NO).

Pilt

Kasutusvaldkond sama, kui AGA MIX-il. Kirjanduse andmetel peaks see gaas sobima ka ebasoodsates kohtades keevitamisel, näiteks kui plekk on õline või roostene. Selliseid kohti on just autokerede remondi juures üsna sageli.
Ka see gaas on pudelis rõhu all, mitte veeldatud vaid gaasilises olekus. Tunnetuslikult on kõik enam-vähem samamoodi, kui AGA MIX-iga.
Selle gaasi, MISON, puhul on siiski üks oluline erinevus, mida tunnetuslikult on raske hoomata. Nimelt tekib keevitamisel alati tervisele kahjulikku osooni. Keevitaja hingab seda sisse ja see mõjutab keevitaja tervist. Tavalisemad hädad on peavalu, kuivusetunne, köhimine, ärritus silmades, ninas ja neelus. Tervisekahjustused on algul märkamatud, kuid aastate pärast võivad need hädad ennast tõsisemalt tunda anda.
Kaitsegaas MISON vähendab kahjuliku osooni hulka, mis keevitamisel tekib.

Kui paneksite oma tähelepanekud nendest gaasidest ka siia kirja! Võibolla saame teha mingeid üldisemaid järeldusi.... kas asi tasub ennast ära, või mitte?

Postitatud: 15 Märts E, 2010 21:03
Postitas Autorestauraator
Tegin täna mõned võrdluskatsed. Pean tunnistama, et tuleb oma eilseid hinnanguid korrigeerida.

Võtsin kaks millimeetrise pleki tükki. Keevitasin mõlemale ühesuguse voolu ja traadikiirusega "juti". Keevitus oli katkestusega, et lasta metallil vahepeal jahtuda. Vasakpoolne on keevitatud süsihappegaasiga, parempoolne MISON-iga:

Pilt

Juba esimene pilk ütleb, et süsihappegaasiga on keevitus puhtam. Pritsmeid ja tahma on vähem.
Teisalt, MISON-iga keevitades on metall paremini laiali jooksnud, õmblus on madalam. Ja veel, keevituse kestus katkestuseni on pikem.
Süsihappegaasiga keevitusel on näha iga katkestuse lõpul metalli kahanemiskraatrid. MISON-iga neid peaaegu pole.

Puhastasin metallharjaga üle:

Pilt

Vasakpoolsel kinnisulanud pritsmeid praktiliselt ei ole. MISON-iga ikka mõned on.
Altpoolt:

Pilt

Mõlemad on enam-vähem ühtemoodi läbi keevitatud.
Siiski tundub, et vaatamata pisut koledamale pildile on MISON-iga keevitatu kvaliteet parem. Kergem on keevitada.

Tegin katse ka hästi roostetanud plekiga:

Pilt

Parempoolne on tehtud MISON-iga. Raske on otsustada, aga vist siiski MISON-iga on parem ka roostes plekki keevitada.

Postitatud: 16 Märts T, 2010 21:07
Postitas meli666
Küsiks sellist asja, et mis nende reduktorite vahe ikkagi on? Plaan ka hakata keevitama Agamixiga. Praegu on olemas AGA reduktor, mille ostsin, kui rentisin süsihappegaasi ballooni. Vaatasin, et sellel gaasi vooluhulga kellal on sinna keskele kirjutatud CO2/Argon. Seal kella peal on siis skaalajaotis nii argooni, kui ka CO2 jaoks. Kas kindlasti enam seda reduktorit kasutada ei anna?Mis juhtub, kui ma ühendan ta segugaasi ballooni taha?

Postitatud: 16 Märts T, 2010 22:50
Postitas zyndapp666
meli666 kirjutas:Küsiks sellist asja, et mis nende reduktorite vahe ikkagi on? Plaan ka hakata keevitama Agamixiga. Praegu on olemas AGA reduktor, mille ostsin, kui rentisin süsihappegaasi ballooni. Vaatasin, et sellel gaasi vooluhulga kellal on sinna keskele kirjutatud CO2/Argon. Seal kella peal on siis skaalajaotis nii argooni, kui ka CO2 jaoks. Kas kindlasti enam seda reduktorit kasutada ei anna?Mis juhtub, kui ma ühendan ta segugaasi ballooni taha?
Ballooni keermed on erinevad minumeelest. Aga müüakse vahetükke ka, skaala ju muidu sama.

Postitatud: 16 Märts T, 2010 23:34
Postitas meli666
Minu arust ikkagi AGA süsihappe balloonil ja Agamixi balloonil on keermed samad. Elme Messeri ja AGA süsihappe balloonidel peaksid olema keermed erinevad. Igatahes Tartu AGA-s jäädi täna mulle vastus võlgu, kas seda minu reduktorit tohib kasutada ka segugaasi korral. Öeldi ainult naeratades, et kasulik oleks uus osta, aga miks, seda ei osatud põhjendada.

Postitatud: 17 Märts K, 2010 00:01
Postitas zyndapp666
Mul oli kõigepealt AGA CO2 balloon (rendis) ja kui see tühjaks sai siis sain hea pakkumise keevitussegule (80% argoon) ja otsustasin proovida aga pidin ostma ka teise reduktori kuna CO2 reduktori keere keevitussegu ballooniga ei sobi ja üleminekut kohapeal ei olnud aga mul oli kiiresti vaja keevitada.
Aga kõige soodsamalt saab üldiselt keevitusgaasid Airok-ist (kasutavad AGA balloone) vt. www.airok.eu
AGA gaasihindadele panevad pika puuga :D

Postitatud: 17 Märts K, 2010 08:35
Postitas Autorestauraator
Siim jõudis juba ära vastata, aga mõõtsin keerme välisläbimõõdud üle:
AGA süsihappegaasi pudelil on reduktori keerme välisläbimõõt u. 22mm;
segugaasi ja MISON-i pudelil u. 25mm.

Kirjutan umbes sellepärast, et ma ei ole kindel, on need meeterkeermed või tollkeermed.

Ma ei tea, aga arvan, et saab kasutada sama reduktorit küll, kui teha kas uus survemutter või üleminek. Reduktoriosa peaks sobima.

Postitatud: 17 Märts K, 2010 11:05
Postitas argo1974
Ise läksin ka CO2 pealt AGAMIX-ile üle, keevituse kvaliteet muutus palju paremaks, seda eriti just õmbluse sügavuse ja sileduse suhtes.
CO2-ga ei suutnud saavutada ka ühtlast sirinat, mida mu aparaat (SIP Ideal 240N) nüüd AGAMIX-iga teeb.

Reduktor on sama, AGA-st sain üleminekuks sobiva äärikmutri.

Postitatud: 23 Märts T, 2010 12:24
Postitas alopex
Otsisin oma lepingu AGA-ga üles ja selgus , et mul rendileping 3 aasta peale ja muidugi huvitab kõiki, palju ma siis renti maksan :lol:
Rendimakse 3 aasta peale 1400.- krooni , seega ühes kuus 38,88 krooni.
Muidugi selle 1400.- pidin kohe välja käima.

Postitatud: 23 Märts T, 2010 14:49
Postitas robi
Mina rendin AGA'lt suurt ballooni CO² gaasi. 3 aastat oli tasuta (viisin neile sinise ballooni vastu) ja nüüd tiksub 80,- kuus.
Gaas ise maksis 500.-
Kuna keevitamisi on vähe, siis plaanin tulevikus rentida pisema ballooni. Pagana tüütu on selle suure ballooniga garaazis ringi kärutada.