BMW-340 (alopex)
Kõlab kindlasti resoluutselt aga remontimisel ja taastamisel on selline reegel (vähemalt minujaoks). Et terast remonditakse terasega, puitu puiduga, värvi värviga. Olen oma elu jooksul näinud kümneid ja kümneid pahtli, epo, klaasriide ja muu keemiaga lapitud kereplekke, pidama pole jäänud ükski. Küsimus on ainult ajas, millal see võõras materjal oma nakkuvuse kaotab ja irdub.
Küsimus siis selles, et ukseplekil parem nurk üpris mäda.
Lõikasin uue pleki välja
Alumise serva kantimisega pole probleem. Kuidas aga teha valtsimise jaoks seda kumerat serva? Seda kumerust seal jätkub ja tundub , et ka ülevalpool tuleb kumer serv asendada.
Ise mõtlesin, et äkki kasutaks siin nn."valevaltsimist" ?
Ootaks head nõuannet
Lõikasin uue pleki välja
Alumise serva kantimisega pole probleem. Kuidas aga teha valtsimise jaoks seda kumerat serva? Seda kumerust seal jätkub ja tundub , et ka ülevalpool tuleb kumer serv asendada.
Ise mõtlesin, et äkki kasutaks siin nn."valevaltsimist" ?
Ootaks head nõuannet
-
Autorestauraator
- VVK liige
- Postitusi: 3026
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Üks võimalus on tõesti vale-valts teha ja serva pealt keevitada.
Teine võimalus on selline, et tee paksemast materjalist (näit. 4 mm) serva sablon. Pleki serva lööd vasaraga selle sabloni peal 90 kraadi alla. Siis sätid pleki õigesti kohale ja märgid pleki äralõikamise joone peale. Siis teed pleki jätkamise ning viimasena valtsid servad kokku.
Teine võimalus on selline, et tee paksemast materjalist (näit. 4 mm) serva sablon. Pleki serva lööd vasaraga selle sabloni peal 90 kraadi alla. Siis sätid pleki õigesti kohale ja märgid pleki äralõikamise joone peale. Siis teed pleki jätkamise ning viimasena valtsid servad kokku.
Ukse pleki pealepanekul selgus,et ukselehe valtsitud plekk ja ukse raami ärapööratud plekk ei ulatu omavahel kokku. Nende vahele jääb 3-4mm pragu.
Tegelikult oli see vahe ka enne, kui ma ukse lahti võtsin,aga siis ma ei osanud
sellele tähelepanu pöörata. Siis oli see koht kaetud tinapahtliga.
Ise kaldun arvama, et see ehk tehtud tehases, sest minu arusaamise järgi
pole neid uksi küll varem lahti võetud ja remonditud.
Nüüd küsimus, et mida selle kohaga peale hakata?
Kas lihtsalt näiteks kinni keevitada või ka otsida tinapahtel välja?
Tegelikult oli see vahe ka enne, kui ma ukse lahti võtsin,aga siis ma ei osanud
sellele tähelepanu pöörata. Siis oli see koht kaetud tinapahtliga.
Ise kaldun arvama, et see ehk tehtud tehases, sest minu arusaamise järgi
pole neid uksi küll varem lahti võetud ja remonditud.
Nüüd küsimus, et mida selle kohaga peale hakata?
Kas lihtsalt näiteks kinni keevitada või ka otsida tinapahtel välja?
Ukse remont.
Ilmselt oleksid pidanud ukseraami pööratud serva "vedama" väljapoole, et see oleks jäänud kattepleki serva alla.
Mis muud, kui valts lahti ja uuesti ning õieti! Ukseraam peaks andma paenutada küll niipalju, et serva ikka alla saad valtsida. Tinutamisega on raskusi, kuna kruntvärv peal.
Mis muud, kui valts lahti ja uuesti ning õieti! Ukseraam peaks andma paenutada küll niipalju, et serva ikka alla saad valtsida. Tinutamisega on raskusi, kuna kruntvärv peal.
Tervitab Enno Öövel.
-
Autorestauraator
- VVK liige
- Postitusi: 3026
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Selle koha välapoole painutamine ei ole nii lihtne. Kui sa ukse raamil selle koha pealt pleki väljapoole painutad, nihkub kuskilt mujalt pleki serv jälle sissepoole. See pleki serv nii lihtsalt välja ei veni, et perimeeter suuremaks läheks. Antud juhul saaks seda parandada ilmselt nii, et teha ukse raamile /sisemisele poolele) sisselõiked, kust plekk saaks järgi anda. Ja ega see kattepleki peale-mahavõtmine ka nii lihtsalt ei käi.
Oleks pidanud alustama natuke teistmoodi. Mina teen nii, et passitan kogu ukseraami, ilma katteplekita ette:
Teen kere ja ukse vahe parajaks. Kui kuskil on vahe liiga suur, siis saab seda palju lihtsamalt parandada, kui koos katteplekiga.
Kui vahed sobivad, siis passitad kattepleki peale. Seda ka nii, et keerad valtsid 90 kraadi alla. Siis saad katteplekki ka ära võtta ja vahed kerega näed ka ära. Kui vaja parandada, teed parandused enne kinnivaltsimist ära.
Ja veel üks asi. Ukse kiivsus. Kui maas kattepleki kinni valtsid, võib uks väga kergelt kiiva jääda. Mina teen nii, et panen kattepleki väikeste poltidega (tavaliselt 4mm) paika. Kõigepealt kaks polti ülevalt, sätid õige koha peale küljetriibud. Nüüd, kui on kinni ainult kaks polti, saab ukse kiivsust veel lihtsalt sättida. Vaatad, et kereplekk ja ukse katteplekk oleksid ühes tasapinnas. siis paned kaks polti ka alla serva. Need teevad ukse jäigaks, kiivsust enam muuta ei saa. Kui kõik klapib, võtad ukse eest ja valtsid servad kinni.
Kuidas sinul antud juhul õigem talitada oleks? Raske öelda, aga kui uksevahed ja kiivsus on paigas, siis mina vist katteplekki enam maha ei võtaks. Ma teeks tikksaega paar lõhikut sisse ja venitaks raami pleki väljapoole, valtsi vahele, siis keevitaks lõhed kinni.
Aga pildi järgi on muidugi raske otsustada.
Üks asi jäi veel silma: kirjutasid, et krundid sisemise poole enne ukse kokkupanekut ära. Värvi ikka ka! Kruntvärv ei ole piisav pleki kaitsmiseks, kattevärv teeb pinna niiskusele kindlaks. Aga värvida on peale ukse kokkupanemist pea võimatu! Isegi pintsliga ei pääse kõikidele kohtadele ligi, püstol ei mahu ukse sisse ka.
Oleks pidanud alustama natuke teistmoodi. Mina teen nii, et passitan kogu ukseraami, ilma katteplekita ette:
Teen kere ja ukse vahe parajaks. Kui kuskil on vahe liiga suur, siis saab seda palju lihtsamalt parandada, kui koos katteplekiga.
Kui vahed sobivad, siis passitad kattepleki peale. Seda ka nii, et keerad valtsid 90 kraadi alla. Siis saad katteplekki ka ära võtta ja vahed kerega näed ka ära. Kui vaja parandada, teed parandused enne kinnivaltsimist ära.
Ja veel üks asi. Ukse kiivsus. Kui maas kattepleki kinni valtsid, võib uks väga kergelt kiiva jääda. Mina teen nii, et panen kattepleki väikeste poltidega (tavaliselt 4mm) paika. Kõigepealt kaks polti ülevalt, sätid õige koha peale küljetriibud. Nüüd, kui on kinni ainult kaks polti, saab ukse kiivsust veel lihtsalt sättida. Vaatad, et kereplekk ja ukse katteplekk oleksid ühes tasapinnas. siis paned kaks polti ka alla serva. Need teevad ukse jäigaks, kiivsust enam muuta ei saa. Kui kõik klapib, võtad ukse eest ja valtsid servad kinni.
Kuidas sinul antud juhul õigem talitada oleks? Raske öelda, aga kui uksevahed ja kiivsus on paigas, siis mina vist katteplekki enam maha ei võtaks. Ma teeks tikksaega paar lõhikut sisse ja venitaks raami pleki väljapoole, valtsi vahele, siis keevitaks lõhed kinni.
Aga pildi järgi on muidugi raske otsustada.
Üks asi jäi veel silma: kirjutasid, et krundid sisemise poole enne ukse kokkupanekut ära. Värvi ikka ka! Kruntvärv ei ole piisav pleki kaitsmiseks, kattevärv teeb pinna niiskusele kindlaks. Aga värvida on peale ukse kokkupanemist pea võimatu! Isegi pintsliga ei pääse kõikidele kohtadele ligi, püstol ei mahu ukse sisse ka.
Projektilehelt jäi silma Jaagu viimane postitus, kus ta oli puhastatud esiukse laiali lammutanud ja leidis sealt roostet ja muud soga. Ütlus et "kui pea ei jaga, siis jagab rahakott" ei pea siin vist küll päris paika.
Arvan et selline ukse kahekordne puhastamine on peaaegu möödapääsmatu. Kui uks on alguses vana värvi, rooste ja muu sodiga koos, on seda ju päris keeruline lahti võtta. Ei saa aru mis seal tehtud on, kust kinni valtsitud ja kuskohas on keevituspunktid.
Ise olengi alguses pritside viinud terve ukse, siis selle laiali lammutanud ja sisemiste pooltega uuesti pritsi alla läinud.
Männikul mehed küll vaatavad alguses veidi imelikult kui sinna lähen ja autost kord juba puhastatud jupid välja võtan, aga kohe kui teine külg saab pööratud on meestel selge mis teha tuleb. Siis reegline töömaht juba väiksem ja Männiku spetsialistid on tavaliselt kohe ootetööna ära teinud.
Igal juhul saab tulemus niiviisi päris hea.
Edu projektiga!
Arvan et selline ukse kahekordne puhastamine on peaaegu möödapääsmatu. Kui uks on alguses vana värvi, rooste ja muu sodiga koos, on seda ju päris keeruline lahti võtta. Ei saa aru mis seal tehtud on, kust kinni valtsitud ja kuskohas on keevituspunktid.
Ise olengi alguses pritside viinud terve ukse, siis selle laiali lammutanud ja sisemiste pooltega uuesti pritsi alla läinud.
Männikul mehed küll vaatavad alguses veidi imelikult kui sinna lähen ja autost kord juba puhastatud jupid välja võtan, aga kohe kui teine külg saab pööratud on meestel selge mis teha tuleb. Siis reegline töömaht juba väiksem ja Männiku spetsialistid on tavaliselt kohe ootetööna ära teinud.
Igal juhul saab tulemus niiviisi päris hea.
Edu projektiga!
Nüüd siis vajaks natuke abi. Ukseplekk koosneb kahest osast. Alumine pool on siis sellise paunaga ja nad on omavahel ühendatud siis punktkeevitusega.
Roosteuss on aga kenasti oma tööd teinud just kahe pleki jätkukohalt. Kas on õigem siis need osad teineteisest lahutada, siis remontida ja taas kokku panna?
Roosteuss on aga kenasti oma tööd teinud just kahe pleki jätkukohalt. Kas on õigem siis need osad teineteisest lahutada, siis remontida ja taas kokku panna?
Jaak Alesma (alopex)
projekt BMW-340
projekt BMW-340
Esimese ukse remont
Kuna lp. Märt ei ole veel sõna võtnud, siis ütlen sõna sekka. Ja nimelt ikka tuleb ukseplekk lahti puurida ja mõlemad plekid eraldi korda teha, et siis kokku keevitada. Kus punktkeevitusele ligi pääsed, on vaja välja uurida, arvatavasti Vilj. Metallis saad teha. ( Loe Märdi Zis- 110 ukseplekkide lugu)
Tervitab Enno Öövel.